Tama looja Toshihiro Tashima väitel on robotkass nende firma inimese ja masina vahelise suhtlemise arendamisele suunatud uuringute kõrvalprodukt. Kassi pähe paigutatud mikrofonid võimaldavad aparaadil ära tunda oma nime ja reageerida inimese sõnadele. Kuna eesmärgiks oli luua võimalikult tõepärane kass, siis ei reageeri elukas mitte käskudele vaid hääletoonile.

Hääle analüüsimise teel suudab masinkaslane kindlaks teha kuskohas sa parasjagu asud ja kas sa oled õnnelik või tige. Kodutiigri naha alla on paigutatud sensorid, mis moodustavad looma kesknärvisüsteemi. Mida rohkem teda silitatakse, seda õnnelikum ta on, ebasõbralik togimine võetakse aga vastu tigeda sisinaga.

Kasutades päriskassilt laenatud hääli, suudab Tama väljendada kuut põhlist emotsiooni: rahulolu, viha, ebakindlust, vastumeelsust, hirmu ja üllatust.

Tama reaktsioonid ei ole lihtsalt automaatsed vastused ärritustele. Kogu informatsioon, mida ta kogub, söödetakse töötlemiseks keerulisse arvutiprogrammi, mis salvestab õpitud teadmised püsimällu.

Vähehaaval muutuvad tema käitumine ja emotsioonid ning kujuneb välja oma ainulaadne isiksus. Liiga intensiivne mängimine väsitab Tama siiski suhteliselt kiiresti ära - tema patareid hoiavad teda liikumises kõigest ühe tunni.

Omron rõhutab, et Tama ei ole mõeldud puhtalt mänguasjaks nagu Sony robotkoer, vaid eesmärgiks on teda kasutada muuhulgas näiteks teraapias.

Firma loodab ka eluka hinda madalamal hoida kui Sony. Müüki peaks Tama Jaapanis jõudma selle aasta novembris. Omron ei ole veel otsustanud kas loomakest ka väljaspool Jaapanit turustama hakatakse.