Paavst avaldas lootust, et Pirita kloostri uues hoones õpetatakse ja teatakse ehedat palvet, osalust ja armastust, et seal valitsevad külalislahkus ja oikumeeniline mõttelaad.

Nüüd kolivad 15 birgitiini õde vanalinnast, kus nad seni resideerisid, oma 600 aasta eest asutatud kloostri paika. Nagu korduvalt kõnedes rõhutati, on see pika usulise vaikelu lõpp Eestis ning samm Eesti tõeliseks Maarjamaaks saamise teel.

Arhitektide Ra Luhse ja Tanel Tuhali loodud uus kloostrihoone on 2400m2 suur, seal on nii nunnadele mõeldud (avalikkusele suletud) eluruumid kui ka avatud kabel, kus soovijad võivad missal käia. Kloostrialune maa on ordul ostetud päriseks, varemetega ja kalmistuga on kloostril rendileping.

Senise Pirita kloostriülema Ema Teresa, keda ka Ehitaja-Emaks kutsutakse, asemel asub kloostrit juhtima Ema Patricia ning Ema Teresa suundub Petlema uut birgitiinide kloostrit ehitama.

ORDUÜLEM EMA TEKLA ROOMAST MERI KÄEVANGUS. Avamisel pidas kõne Püha Birgitta Ordu ülem ema Tekla Famiglietti, kes sõitis kohale Roomast ning andis õdedele kursusi. Ema Teklat vahendas eesti keelde üks kolmest eestlannast birgitiinist õde Debora Siinmaa, kes elab samuti Roomas.

Nunnad võtsid omapäi jäetud riigijuhid ruttu oma pinkidele istuma ning orduülem ema Tekla veetis missajärgse aja president Lennart Meri käevangus ja hoogsalt suheldes.

Kiriku sissepühitsemise tseremoonia viis läbi Vatikani saadik Baltikumis ehk siinne piiskop Erwin Josef Ender. Missal laulsid Vox Clamantis Jaan Eik Tulve juhatusel, Scandicus ja linnamuusikud, kelle laulude saatel ka protsessioon kahetunnise missa järel vanast kloostikirikust uude hoonesse liikus.

ARHITEKT PIDAS KLOOSTRILE EESTPALVE. Üks kahest uue Pirita kloostri loonud arhitektist Ra Luhse pidas missal eestpalve. “Ega meid Tanel Tuhaliga sellepärast konkursil välja valitud, et ma katoliiklane olen,” sõnas Luhse. Luhse sõnul oli tal katoliiklasena ühtpidi raskem, teistpidi kergem kloostrit kujundada.

Ta kiitis tellijaid, kes tüüpiliste itaallastena respekteerivad arhitekti. “Siseruumid on küll ruutmillimeetri pealt läbi vaieldud,” sõnas Luhse.

Arhitektide idee oli uus hoone panna loogilise jätkuna harmoneeruma vanade varematega. “Oli oluline, et ta harmoneeruks maastikuga ega hakkaks selles sakraalses paigas domineerima,” seletas Luhse. Kabel ja kellatorn on hoone kõrgeimad punktid.

“Pirita klooster oli 600 aastat tagasi omas ajas väga modernne ehitis,” sõnas arhitekt. ”Teatavasti oli Pühal Birgittal ilmutus, milline võiks uus klooster olla: askeetlik, palju valgust ja õhku. Meiegi proovisime seda järgida ning eks sai ka Püha Birgittaga nõu peetud,” sõnas arhitekt. Kloostri suured aknad sekundeerivad hoone paepinnale ja loovad ruumis läbipaistvuse mulje. Peaaegu igast ruumist avaneb vaade vanale kloostrile.

KAS SIIN ELAB ÕNNIS ANNAMARIA? Katkematu inimvool piiras kloostrihoonet. “Oi, nunnadel on sõrmused sõrmes,” ohkas üks. “Ei tea, kuidas Pirita rahvas kloostri kelladega ära harjub,” sõnas teine. “Ei tea, mis seal sees on,” arutasid pikad inimjärjekorrad, keda klooster ainsat ja viimast korda oma suletud poolt vaatama lubas. Kellele ikka meeldiks, kui su magamistuppa sisse-välja saalitakse.

Nunnade tubade ustel seisid sildid: Püha Erik, Õnnis Annamaria, Püha Tekla. Nimesildiga katoliiklane seletab, et igal nunnal on oma kaitsepühak, kelle nime ka tema toa uks kannab. “Oi, kui valge ja soe,” imestas üks prouadest. Sellise korraliku hotellitoa masti, ruumid koos eraldi tualeti ja du‰iga. Selle olevat projekteerija välja võidelnud, algul oli plaanis nunnad kahekesi tuppa paigutada.

“Kabelisse missale võib alati tulla,” lubas ordu ilmalik esindaja Lagle Parek. Tema sõnul oligi juba eile kohal palju rahvast. “35 kohaga külalistemaja on ka vaimse töö tegijatele alati avatud. Söögikoht on ainult külalistemaja elanikele, sest nunnad ei jaksa rohkem valmistada. Klooster on hingeharimise koht. Sotsiaalse töö tahame alles läbi mõelda, aga ära kuulatakse siin ikka,” rääkis Parek.

Tema sõnul on eksootikat ihkavaid nunnahakatisi nende uksest ennegi sisse astunud.

“See tahtmine kipub neil aga väga kiiresti otsa saama,” lisas Parek.

Kõik uudishimulikud lahkusid Pirita uuest kloostrist nunnade leebel naeratusel ulatatud suure lihasaiaga, millel viis jõhvikat ristimärgi moodustasid.