Eestis on kombeks, et kui meedias vahetub mingi väljaande või kanali juht, on esimene asi hakata pihta imidzhi muutmisega. Niisiis võetakse ette formaalsed parameetrid: pealkiri, logo, kujundus, formaat ja nii edasi kuni sisulisemate asjadeni, st. tegijate ja autoriteni välja. Pangem aga tähele, et esmalt minnakse ikka välimuse kallale. Sageli kaugemale ei jõutagi. Õnnetu kultuurileht on selliseid metamorfoose mitu korda üle elanud: kord Tõnu Soo kujundus, siis Aapo Puki oma, kord Sirp ja Vasar, siis Reede, siis Kultuurileht, nüüd Sirp. Kõik need muutused on olnud seotud peatoimetaja vahetusega.

Viimane ETV saade seeriast "Televisiooni lapsed" lõppes sügisese hooaja suure promoga, kus Reet Oja vastset peadirektorit Aare Urmi familiaarselt sinatas ja René Vilbre teatas, et senisele logole, Réne Kelomehe tehtud "külm-sinisele" majakale, lastakse vesi peale: see olevat liiga inimkauge. Muuseas, too õnnetu majakas oli eelmise direktori, Toomas Lepa regaal.

Inim- ehk siis vaatajakeskset kujundust esindavad juba pea nädal aega ETV ekraanil kõiksugu roomajad, prussakad ja närilised. Meenub, kuidas omal ajal Goebbels teatas, et "ameerika imperialismi mandumise kõige ilmekam tunnus on see, et nad on teinud oma rahvuslikuks sümboliks väikese, kahjuliku ja haigusi levitava närilise". Jutt oli mõistagi Miki-Hiirest. Viimane on animeeritud tegelane selle mõiste kahes tähenduses, ta on liikuv ja tal on ju kõik "inimlikud jooned", kuid "peaaegu" päris sisalikku või tarakani ei taha enne igat telesaadet küll näha. Uuendatud "Aktuaalne kaamera" algab nüüd nagu omal ajal "Vremja" - tiksuva kellaga. Midagi erilist ei paku ka logo ja stuudiokujundus, TV 3st üle võetud diktoriintervjuu pole kriitikat kannatanud, lisaks on saadet kimbutanud tehniline praak.