Rootsi Tartus ehk Uppsalas asub ka kuulsa Lillekuninga elukoht

 (2)
Rootsi Tartus ehk Uppsalas asub ka kuulsa Lillekuninga elukoht
----

Stockholmist 70 kilomeetrit põhjapool asub Rootsi teaduse ja kultuuri häll Uppsala.

Uppsala on Rootsi suuruselt neljas linn. Siinsest lossist juhtis Rootsi kuningas ka Eesti- ja Liivimaad. Hetkel intensiivset renoveerimist läbivast jaamahoonest väljudes hakkab silma 60ndatel püstitatud kuulsa rootsi kujuri Bror Hjorthi (1894–1968) rahvatantsuteemaline skulptuur, mis avamisel suure skandaali põhjustas. Skulptuuri lähemalt silmitsedes saab põhjusest hästi aru.

Taamal paistab Uppsala lossi elegantne roosavärviline siluett. Lossi hakkas ehitama juba kuningas Gustav Vasa 16. sajandil, tööd jätkasid tema pojad. Täna asub lossis Uppsala kunstimuuseum, maavanema residents ja paar ülikooli õppetooli. Vasa poeg, kuningas Erik XIV tappis 1567 siin hullusehoos mitu Rootsi ülikut. Seda ja Rootsi tollast eluolu näidatakse kõrval-

asuvas eraldi ehitises. Selles lossis otsustasid Rootsi riigijuhid riigi osalemise 30-aastases sõjas. Nn. Riigisaalis loobus troonist legendaarne Rootsi kuninganna Kristina, kes hiljem katoliiklaseks pöördus ja Rooma elama asus. Itaalia turistid käivad tihti “kuninganna Kristina lossi” kaemas ja on pettunud, et ees ei oota ootuspärane kullast ja karrast palee. Rootsi maitse on ka kuninglikul tasandil palju tagasihoidlikum, väga sarnane eestlaste maitsele. Lossis veetis oma lapsepõlve kunagine ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld, kes ilmselt Nõukogude Liidu mahitusel korraldatud lennukikatastroofis 1961. aastal elust lahkus.

Kohalikud pärlid

Lossi kõrval asub kuninganna Gunilla kell, mida lüüakse iga päev kell 9 õhtul ja kell 6 hommikul. Traditsioon pärineb sajandite tagant, kui öisel ajal ei tohtinud linnas elavat tuld olla. Tudengid laulavad siin volbriöistel pidustustel rõõmsaid laule. Siit avaneb vaade ülikooli botaanikaaiale ja Rootsi ühele olulisemale arhitektuurimälestisele – Uppsala toomkirikule. Voore jalamil vasakul seisab Uppsala ülikooli raamatukogu: Rootsi suurim raamatukogu ei asu mitte Stockholmis, vaid hoopis siin. Raamatumuuseumis säilib üliharuldane gootikeelne Hõbepiibel, mille rootsi sõjamehed Praha vallutamisel 1648. a kaasa võtsid.

Gooti stiilis Uppsala toomkirik on suurim Skandinaavias – 119 meetrit pikk ja täpselt sama kõrge. Siin krooniti Rootsi monarhe kuni 18. saj alguseni. Maetud on neist siia seitse, näiteks kuningas Gustav Vasa ja tema eriaegadel peetud kolm naist. Viimane neist oli isegi nii noor, et elas temast 65 aastat kauem. Valitsev kuningas Carl XVI Gustav kuulub juba viiendasse kuningakotta Rootsis, eelmised neli surid välja. Vasa verd on siiski ka temas.

Toomkirikusse on maetud ka Püha Erik, kelle säilmed asuvad kõigile nähtavas kullatud hõbekirstus, millel kõrgub suur kuningakroon. Samas kabelis on veel teise Rootsi pühaku, Birgitta, säilmed, kõrvale on maetud ta vanemad. Birgitta, kes on nimetatud üheks Euroopa kaitsepühakuks, asutas ordu, mille üks kloostritest asub Tallinnas Pirital.

Enne pühamust lahkumist tasub vaadata Rootsi suurimat barokset kantslit ja vabahärra Johan Skytte hauamonumenti. Just Skytte oli see, kes läks kuningas Gustav II Adolfi juurde ja ütles: “Ole nüüd hea mees ja kirjuta alla Tartu ülikooli asutamisdokumendile.” Skytte, kui kuninga ihuõpetaja lapsepõlves, võis monarhiga vabamalt käituda ja tema seisis ka selle tänuväärt idee taga. Kahe nädala pärast langes kuningas Saksamaal vaenlase kuulist ja on küsitav, kas tema järeltulija enam allkirja oleks andnud, et Tartusse asutatakse vanuselt teine Rootsi ülikool.

Uppsala ülikooli botaanika- ja meditsiiniprofessor Carl von Linné oli taimede ja loomade klassifikatsiooni looja, kelle 300 aasta juubelit tähistatakse pidulikult järgmisel aastal. Linnést huvitatuil soovitan kindlasti tutvuda ta maailmakuulsa aiaga, mis asub üsna lähedal.

Ülikoolilinn

Külastamist väärib Gustav II Adolfi  käsul ehitatud ülikooli peahoone – Gustavianum. 17. sajandil mahtus sinna kogu ülikool auditooriumide, söögisaali, professorite ja üliõpilaste eluasemete ja isegi trükimasina ning veinikeldriga.

Uppsala 1477. aastal asutatud ülikool on Skandinaavias vanim.

Loe veel

Hoone päikesekellaga kuppel katab Euroopas ainulaadset anatoomilist teatrit, kunagist ülikooli lahkamiskambrit, mis ehitati inimese lümfisüsteemi avastaja Olof Rudbecki algatusel. Lahata lubas kirik kuni 18. sajandini vaid enesetapjaid ja ristimata lapsi. Laibalõikusi, mida siin on tehtud vaid tosin, toimetati suure pidulikkusega. Miniamfiteatrit meenutava ruumi keskel asetses laip ja tema kallal askeldasid lahkajad. Esimeses reas istusid kohalikud prominendid ja rikkad, kõrgemal üliõpilased ja muu rahvas. Kolm päeva kestnud vaatemäng maksis mitu hõbeööri. Ja et nakkushaigustest midagi ei teatud, lasti kehaorganitel ka ringi käia ja neid isegi maitsta. Kolmandal päeval ruumis levinud lehka ei taha ette kujutada. Hetkel peetakse anatoomilises teatris üritusi ja majas on ülikooli muuseum.  Gustavianumi taga seisab praegune ülikooli peahoone 19. sajandi lõpust.

Kohvikukultuurist

Linné aeda suundudes tasub keha kinnitada ajaloolises Ofvandahli kohvikus. Tundub, et Ofvandahli pole juba ammu renoveeritud, aga selline omanike tahe näib olevatki. Siin korraldatakse ka luuleõhtuid, näiteks igasügisese Kultuuriöö raames, mis tänavu toimus 9. septembril. Tass kohvi on Rootsis kallis, aga tasub meeles pidada, et hinna sisse käib ka teine tassitäis, nn påtår. Seda küsima ei pea, tuleb vaid lihtsalt minna ja võtta. Midagi ei juhtu ka kolmandat tassi võttes. Mõne kohvikulisega saab kergesti jutuotsale, sest kuuldused rootslase reserveeritusest on kaheldavad. Pigem on rootslane tagasihoidlik.

Üle Fyriså jõe pääseb Linné aeda. Aianurka surutud majas, praeguses muuseumis, elas rahvasuus Lillekuningaks kutsutud professor oma suure perega. Aias on senini säilitatud tema taimede paigutuse põhimõtted: eraldi osakonnad ühe-ja kaheaastastele, igihaljastele, jõe- ja järve-, kevad- ja sügistaimedele. Linné ajal elasid siin isegi ahvid, kelle majakesi võib praegugi näha.

Lisaks tasub ära käia mõni kilomeeter eemal asuvas Gamla (ehk Vana) Uppsalas, kus näeb  Rootsi eelkristlike ülikute haudu, ühte maa vanimat kirikut ning viikingimuuseumi.

Linnas võib kohata ka siinelavaid kaasmaalasi. Pärast sõda oli Uppsalas eestlasi küllaga, tegutsesid koorid ja mitmed organisatsioonid, toimis isegi eesti trükikoda. Nüüd on järele jäänud Eesti Selts, Eesti Pensionäride Ühing ja EELK Uppsala Kogudus. Eesti Kodu, kus põhilised üritused toimuvad, asub aadressil Geijersgatan 12 A. Viimasel ajal on aga noorte eestlaste kooskäimise kohaks kujunenud kohvik Uroxen, aadressil Johannesgatan 18.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare