Rootsi valitsus lükkas Estonia katmise edasi
Rootsi valitsus otsustas Läänemerel hukkunud parvlaeva Estonia katmise edasi lükata, ütles Rootsi transpordiminister Ines Uusmann eile Soome uudisteagentuurile TT.
Eile pärastlõunal peaminister Göran Perssoni juhtimisel Estonia betooniga katmist arutanud Rootsi parlamendiparteid jõudsid üksmeelele, et Estonia vraki betooniga katmine lükatakse edasi. Baltic News Service-i teatel ei otsustanud Rootsi parteid, mis ajani laevavraki katmine edasi lükatakse.
Hollandi laev Volvox Iberia katab praegu Estonia ümbrust liivaga. Merepõhja on juba rajatud seitse kivivalli, põhi on kaetud kalli tekstiilkanga ja kiviklibuga. Vraki betoonplaatidega katmine pidi algama augustis, Hollandis on juba alustatud spetsiaalse betoonvõrgu valmistamist.
Estonial hukkunute omaste rahvusvahelise tugirühma juht Gunnar Bendreus nimetas vraki betooniga katmise edasilükkamist suureks saavutuseks. "Hukkunute omaksed ei soovi betooniga katmist," kinnitas ta.
ühenduse Memento Mare juhatuse esimehe Raivo Hellermaa väitel saab laeva halbade inimeste eest kaitsta ka üsna odavate vahenditega. "Usun, et need, kes on tahtnud vraki juurde minna, on seal juba käinud," tõdes ta.
Hellerma sõnul peaks Estonia vrakk merepõhja jääma. "Kui jätta kõrvale see, et laev on meie kõigi jaoks eriline, on ta vaid üks maailma paljudest uppunud laevadest. Minu arvates ei peaks seal üldse midagi toime panema, ja sama leiavad peaaegu kõik Eestis elavad kannatanud," kinnitas Hellermaa.
Rahvusvaheline tugirühm on arvamusel, et hukkunutele tuleb tagada hauarahu, kinnitas Bendreus. Tema sõnul tuleks laev katta võrguga ning varustada see alarmiga. "See oleks tunduvalt odavam kui vraki betooniga katmine," märkis Bendreus.
Bendreus ja Hellermaa pole rahul sellega, et vraki katmise või mittekatmise otsustab üksnes Rootsi parlament. Eesti ega Soome pole oma kindlat seisukohta väljendanud.
"On skandaalne, et Tiit Vähi valitsus pole oma rahva huvide kaitsmisel midagi teinud. Eesti valitsus ütleb vaid, et usaldab Rootsi valitsust," sõnas Bendreus.
"Eesti valitsusel selles küsimuses seisukoht puudub," nentis ka Hellermaa.
Mõte, et Estonia vraki peaks üles tõstma, kuulub Hellermaa arvates ulmemaailma. "Loomulikult leiaks ülestõstmisele väga inimliku põhjuse. Me ei kujuta aga ettegi, milline on laev seestpoolt. Olen sel teemal vestelnud paari arsti-patoloogiga ja kujutan seda pilti endale natuke ette. Ei tahaks seda näha," nentis Hellermaa.
1994. aasta 28. septembril uppunud Estonial hukkus 852 inimest, surnukehi on aga leitud ainult 95. Arvatakse, et suur osa ohvritest jäi laeva sisemusse.
Rootsi transpordiminister Uusmann kohtus eile Estonial hukkunute omaste esindusega. "Vraki katmise edsilükkamine ei tähenda veel, et nüüd võib hakata surnukehi välja tooma," ütles Uusmann. Küsitlemisel selgus, et 90 protsenti omakseid on vraki katmise vastu.
KäRT KARPA
