Rott elaks meelsasti inimese õlal
Rotte peaks kindlasti vahepeal puurist välja laskma. Nad on erakordselt uudishimulikud, seega kehtib ka nende kohta reegel, et kõik, mis näritav tundub, proovitakse ära. Seetõttu tuleb kõik ohtlik suu-ulatusest ära panna. Eriti käib see juhtmete ja mürgiste taimede kohta, kuid ka kõik omanikule kallid esemed on targem ära koristada, sest rott üritab neid närida, aga võib-olla ka peita.
Kui rott võõras kohas põrandale panna, otsib ta meeleheitlikult omanikku, et siis mööda püksisäärt kiiresti põue peitu pugeda. Noored rotid võivad algul arad olla, kuid vähese harjutamise peale tuleb loom ise inimese juurde ja suhtleb innukalt. Rotiga suheldes peab olema rahulik. Teda ei saa puurist välja tirida, sest kui ta kardab, läheb ta peitu. Parem on avada uks ja oodata, kuni ta tuleb välja ja siis on hõlpsam ta sülle võtta.
Kodurott ei hammusta
On lapilisi, halle ja valgeid laborirotte, kõik nad on oma metsikust suguvennast väiksemad ning leplikumad. Kodurott ei hammusta tavaliselt kedagi. Rotid armastavad olla koos oma liigikaaslasega, parem kui teine loom on samast soost, sest muidu võib tekkida probleeme, et mida teha umbes 15 rotipojaga. Ehkki kaks isast rotti kaklevad algul veidi, selgub peagi, kes on “boss” ja siis kulgeb elu rahulikult.
Rott tahab suuremat puuri kui hamster või merisiga ning seal peab neil olema piisavalt tegevust – jooksurattaid, redeleid, kiikesid jms ja kindlasti ka pesakast, kuhu saab varjule pugeda. Puurivõre peab olema tihe, sest rott armastab end igalt poolt läbi pressida. Allapanuks sobib saepuru või majapidamispaber, puuri peab sageli puhastama, sest see kipub haisema minema. Tavaliselt on rotid viisakad ja valivad ühe puurinurga tualetiks.
Rotte ei tohi haarata sabast, sest siis võib teile pihku jääda sabanahk ning selle järel tuleb saba amputeerida. Rott saab sabata küll hakkama, kuid, et saba on talle väga tähtis “tüür” turnimisel, siis võtab harjumine sabata eluks veidi aega.
Rott on kõigesööja, kuid heina ta ei söö. Talle võib pakkuda seemnesegusid, liha, juustu, puu-ja köögivilju. Kõike muidugi mõistlikkuse piires. Eriti ei tasu liialdada lihaga, vaid anda seda 1-2 korda nädalas. Rasvunud loomad jäävad laisaks ning lisaks sellele võivad neid kimbutama hakata tervisehädad. Närimiseks sobivad kuivatatud leib, näkileib, kuid ka koeraküpsised. Vett on hea pakkuda spetsiaalsest joogipudelist.
Puhas puur
Puuri puhtus on oluline. Allapanu peaks vahetama 2 korda nädalas ja põrandat pesta, kui see on nurkadest must. Joogipudelit peaks loputama, kui vahetate vett ning kui toidukausis on muudki peale seemnete, siis tuleks seda pesta kord päevas.
Rott kardab grippi
Kui olete haige, siis pange lemmikule mitteriknev toit ja vesi puuri ning suhelge temaga nii vähe kui võimalik.
Rotid elavad tavalisel toatemperatuuril, kuid nad ei talu järske temperatuurimuutusi ning tuuletõmbust. Kui pererahval on gripp või mõni muu ülemiste hingamisteede haigus, siis tasuks oma lemmikust eemale hoida, sest ka nemad võivad selle haiguse saada ja neil läheb see kergelt üle kopsupõletikuks, mis võib olla eluohtlik.
Rotid on väga stressialtid loomad. Kui nende elu muutub või kui neid miski häirib, siis nad näitavad oma stressi välja sellega, et sügavad end kärna või immitseb nende silmanurgast ja ninast veriseid pisaraid. Viimane võib olla haiguse tunnus. Sellistel puhkudel on parem looma näidata loomaarstile.
Rotte kimbutavad paljud kasvajad – nii kopsu- kui piimanäärmekasvajad. Viimaseid saab kirurgiliselt eemaldada, kui nad ei ole veel liialt suureks kasvanud. Sageli ilmub aga uude kohta uus kasvaja.
Roti eluiga on umbes kolm kuni neli aastat.
