Viiel aastal, mil laata peetud, on selle eseme turule toonud hiidlasest vanakraamikaupmees Jaanus Idla. Nii on parimaks haakrikuks valitud tormilatern, laevasilt, sansukast ehk meremehe kohver, milles ta oma isiklikke tarbeesemeid hoiab.

Tänavu parimat haakrikku ei valitud, sest laupäevane vihm nurjas ettevõtmise. Kaupmehed olid autodesse pugenud ja oma antiikesemed suure kile alla peitu pannud.

Vanakraami huvi pool elu

Silma hakkab vana papi, kes seisab laua taga, millel kaks kullatud küünlajalga.

Mehel nimega Rudolf Teppor on hall pintsak seljas, selle alt paistab kootud vest ning peas on kangel vanal villane müts. Vihmasajus läbimärjaks saanud mees on halvale ilmale vaatamata rõõmsa näoga ja kiidab, et tal on suur kogu kõiksugust kraami, mida ta välja panna ei saa.

Tutvustab imevidinaid

“Kogu Eesti müntidest ja paberrahadest, ka Leedu paberrahad,” loetleb Rudolf ja lisab, et osa kraami kavatseb ta maha müüa või vahetada, kuid on mõned asjad, mida ta mingi hinna eest ära ei annaks.

74aastane taat tunneb vana-kraami vastu huvi ja kogub asju juba pool elu. Rudolf võtab taskust metallkarbi - tubakatoosi - ja jutustab, mis karbike see on. Siis tõstab ta sõrme hoiatavalt püsti ja tõmbab teisest taskust pintslisarnase tundmatu eseme välja ja hakkab pajatama, milleks seda imevidinat kasutati.

Terve hulk inimesi koguneb Rudolfi juttu kuulama - ajalootund vihmasajus sunnib publikut kehva ilma unustama.

Rudolf tutvustab jahikombeid:

“Vanasti armastasid Baltimaade parunid väga jahti pidada. Jahil käidi tavaliselt suure seltskonnaga, kelle hulgast valiti alati jahi juht. See mees, kes jahi juht oli, hoidis endaga kaasas eraldusmärki. Kui suur uluk oli tabatud, puhuti jahipasunat, et mehed teaksid koguneda. Koguneti, istuti ringis ümber looma ja võeti piibud välja. Suitsetati piipu, võeti kaabu maha, langetati pea ja anti hukkunud loomale au. Sellise rituaaliga nagu maeti looma.

Seejärel võttis jahi juht taskust pintsli, kastis looma verre ja kinnitas pintsli küljes oleva nõelaga verise pintsli looma lasknud mehe kaabu külge. Pintsli vars oli tavaliselt nikerdustega ja hõbedast, selle küljes oli nõel ning karvad olid mõne metslooma kasukast. Pintsli järgi oli näha, kes on päevakangelane. Selline traditsioon on pärit umbes 1500. aastast.”

Greta Kaupmees