Saarte elanike mured on suvitajatest erinevad
Vormsi saare Rumpo küla Mäe talu perenaine Anu Strengi sõnul on nende pere muredest ja tegemistest vaid viiendik seotud oma turismitaluga. Ülejäänud energia kulub saare ja Vormsi elanike probleemide lahendamisele või lahenduste otsimisele. Olukord Vormsil on Strengi hinnangul juba ammu väga tõsine, kuna saare kogukond on väike ja nõrk. Hädasti oleks vaja riigi otsustavat sekkumist. Sarnased mured kimbutavad ka teisi väikesaari.
Kõige alus on maa
“Üks keerulisemaid küsimusi, mis Vormsil lahendamist vajab, on maa- ja peremehe küsimus,” selgitas Anu Streng. Maade omanikud elavad enamasti mujal, mitte Vormsil. Nii on kohapeal peremehi väga vähe. Peaaegu polegi. Peremehepuudus annab aga igast otsast tunda, tegelikult pea kõigi asjade otsustamise juures.
Et seadus lubab omavalitsustel väikesaarte maatükkide müügi korral ostueesõigust kasutada, on kindlasti väärt algatus, kuid Vormsi vallal selliste ostude tegemiseks eelarvelised vahendid puuduvad. Ja neid ei paista ka kusagilt juurde tulevat.
Anu arvates oleks munitsipaalmaa kaudu võimalik kogukonda kasvatada, aga muidu küll mitte. “Ka meie pere edasine saatus siin sõltub tegelikult maast. Kuid sellist maad, kus terve pere hästi majandada saaks, pole meil võimalik enesele hankida,” rääkis Anu.
“Et kogukond kasvada ja normaalne elu saarel jätkuda võiks, oleks Vormsile lisaks vaja vähemalt kolmekümmet elujõulist peret,” teab Anu. Elujõulisuse mõõdupuuks peab ta kolme põlve talus ja kinnisvara, mis veidigi tegevust ja tulu annaks.
Kolme põlvega talusid on Vormsis praegu vaid kaks. Seda on tema hinnangul kindlasti alla kriitilise piiri. “Ega siinne olukord teisti ei muutu, kui riik otsustavaid samme ei tee ja meile appi ei tule.”
Vaevaline praamiliiklus
Suur hulk probleeme jääks saareelanikel olemata, kui praamiliiklusega asjad korda saaks. Maavalitsus tegi seitsmeks aastaks Kihnu Veeteedega lepingu. “Muidugi paistis maavalitsuse poolelt lepingut alla kirjutades kõik suurepärane, sest kulud vähenesid peaaegu kaks korda. Aga neil jäi kahe silma vahele vedude maht, mis samuti vähenes peaaegu kaks korda,” oli Anu tõsiselt mures. “Mõtle ise, mida tähendab selline olukord saare turismiettevõtjale või üldse ettevõtjale?” Näiteks pidi Anu ootama veoautole kaks nädalat praamikohta, et roogu mandrile vedada. Ja see oli talvel, kui turismihooaeg polnud veel alanud, sest veoauto kohti on praamil lihtsalt nii vähe. “Ütle, milline koostööpartner on sellise ootamisega nõus?” küsis Anu.
Ükskõik, millist Vormsiga seotud teemat me arutama ei hakanud, jõudsime ikka keeruga saare ja mandri vahelise ühendustee juurde. Ka Anu väimees Koit Kõiveer liitus meie jutuajamisega ja ütles, et tema arvates lahendaks palju muresid korralik, kindel ja hästi toimiv ülevedu. Tehtaks seda siis praami või hõljukiga, kuidas parasjagu meri ja ilm lubaks. Kõiveeri selgitusel saaksid inimesed sedasi hommikul tööle ja lapsed kooli minna. Kooli probleem kerkib lastega peredes enamasti põhikooli viimastes klassides, aga pärast põhikooli kindlasti. Kuna lapsevanemad teismelist üksi saarelt ära ei taha lasta, kolitakse sageli koos perega mandrile.
Koolis on õpetajaid puudu. Umbes paarikümne lapsega õppeasutuses ei ole ka võimalik kõiki erialaspetsialiste üldse tööle võtta. “Pidin sel talvel isegi koolis keemiat õpetama, kuigi jõudsin ülikoolis seda õppida vaid paar aastat.”
Vormsi ettevõtjat kimbutavad mitmed hädad
“Kurtsin Läänemaa Arenduskeskuse inimestele ühe koolituse ajal oma muresid ja nii nad Vormsile tulidki,” rääkis Anu. Vormsi inimesed on arenduskeskuse töötajate Neeme Suure ja Kersti Piirsooga nüüdseks juba mitu korda kohtunud. Nende kohtumiste käigus püütakse Anu sõnul koos välja selgitada Vormsi kõige suuremad kitsaskohad. Toimunud on algatuskoosolek, maa- ja metsateemaline kokkusaamine. Edaspidi on plaan arutada ühistranspordiga seonduvat ja omavalitsuse rolli saarel,” lisas ta.
Kui keegi tahab saarel näiteks tootmisega alustada, seab talle esmalt piirid tööjõu puudus. Kui aga tööjõud mandrilt siia tuua, tähendaks see koheselt ka elamuehitust. Niisugune seis teeb igasuguse ettevõtluse alustamise saarel mõeldamatult kalliks. Lisaks veel see, et õieti pole ju kuhugi ehitada ka.
Püsielanikud ja suvitajad
Eelmisel kevadel käisid Vormsil seminari pidamas riigikogu fraktsioonide juhid. Nad ütlesid, et praamiüleveo dotatsiooni suurendamine pole keeruline ega riigile eriti kulukas. Nii saaks AS Kihnu Veeteed rohkem reise teha. “Aga see jutt jutuks jäigi,” oli Anu kurb.
Vormsile tahetakse väga puhkama tulla ja samas oodatakse kohapeal head teenindust. Anu sõnul ei taheta eriti mõelda, et endist viisi jätkates pole ühel päeval enam saarel püsielanikke, sest siin pole võimalik lihtsalt elada. Kaovad poed ja sidejaoskond. Ja puhkamine muutub eriti teenustevabaks.
Mida saarlased teeksid?
Mängisime hetkeks Anu ja Koiduga mängu, et Vormsi ja mandri vahel sõidab jääklassiga parajalt suur laev, millel on väike süvis. Ja saareelanikel langeks ülesõidu pidev mure ära. Küsisin neilt, mis seejärel peaks Vormsil korda saama? “Need, kes põllumajandusega tegelevad, vajaksid väikest tapamaja. Enamasti kasvatatakse Vormsil lambaid ja lihaveiseid,” ütles Anu. Koit lisas, et saarele oleks sobiv väike puidutööstus. “Puitu siin jätkub ja jääb ülegi,” selgitas ta.
