Sajandi sada halvimat
Valiku tegemine ei olnud inglastel raske: mitte just ihaldusväärse tiitli pälvis Edward Penningtoni poolt 19. sajandi lõpul loodud Torpedo Autocar. Autoks võib seda kummalist jalgrattasarnast moodustist nimetada ainult tinglikult: keret tal ei ole, vedrustus puudub ning juhiistet asendab sadul. Rattaidki on ainult kolm. Torpedot hoitakse eksponaadina Briti Rahvuslikus Mootorimuuseumis. "Autot" sealsetel pargiteedel proovinud Sunday Telegraphi ajakirjanik oli kindel, et kogu sõiduki ajaloo pikima sõidu tegi just tema: niivõrd jubedad olid muljed.
Kuid lehemeeste käest ei pääsenud ka palju uuemad ja moodsamad masinad. Valijad ei lasknud end segada ei prestiizhist ega hinnaklassist, nende meelest on isegi kõige nooblimate autode juures tehtud selliseid apsakaid, mis nende sõidukite positiivsed küljed täiesti varjutavad.
Nagu arvata, oli nimestikus hulgaliselt hästi odavaid sõiduriistu. Mõistagi kuulusid nende hulka Ida-Euroopas valmistatud Lada, koda, Taika, Wartburg ja Yugo/Zastava. Kaug-Idast pärit Euroopa turu uustulnukad (Asia, Daewoo, Mahindra, Proton) oma kehva koostekvaliteedi ja kidurate sõiduomadustega olid samuti väljavalitute hulgas arvukalt esindatud. Eneseiroonilised britid ei jätnud puutumata ka kodumaise autotööstuse kummalisi "saavutusi" (kolmerattaline Bond Bug, elektriauto Sinclair C5).
Kuid pelgalt mootori võimsus ei päästnud halvimate sekka sattumisest. Nii osutusid väljavalituteks kaks Aston Martinit, BMW 850, Cadillac, Chrysler Viper, Ferrari 400, kolm (!) Jaguari, kaks Mercedest, kaks Rolls-Royce'i. Need said nahutada kõrge hinna, kitsukese salongi, auto iseloomuga sobimatute tehniliste lahenduste ja muude sääraste pattude eest.
Sajandi saja halvima auto nimekiri koos kommentaaridega on kättesaadav ka internetis aadressil
