„Mil­li­ne on mu ene­se­tun­ne hom­me?” See on küsi­mus, mil­le­le ei saa ega os­ka vas­ta­ta üks­ki luu­pust põdev ini­me­ne. Tõsi – sa­jap­rot­sen­di­li­selt ei saa se­da kin­ni­ta­da ka üks­ki ter­ve ini­me­ne, sest elu on oo­ta­ma­tu­si täis. Et­teai­ma­ma­tu ja sa­lapä­ra­ne on ka luu­pus – ena­mas­ti noo­ri nai­si ta­bav ra­vi­ma­tu hai­gus, mil­le pu­hul te­ki­vad ve­re­rin­ges­se üle­liig­sed an­ti­ke­had ning or­ga­nism hak­kab ründa­ma iseen­nast, põhjus­ta­des vä­ga eri­ne­vaid ter­vi­sehä­da­sid.

Ida-Tal­lin­na kesk­haig­la reu­ma­to­loog Tii­na Vel­di tõdeb, et luu­pus on tões­ti vä­ga eri­ne­va klii­ni­li­se pildiga  hai­gus. Ise­moo­di on nii hai­gu­se kulg (luu­pus võib ol­la pi­kalt vai­bejär­gus ja siis oo­ta­ma­tult äge­ne­da) kui ka luu­pu­se­ga aval­du­vad  hai­gussümp­to­mid.

Hai­gus võib kah­jus­ta­da lii­ge­seid, nah­ka, nee­re, südant, kop­se, see­deor­ga­neid, ve­re­soo­ni või muid ku­de­sid, kus an­ti­ke­ha­de mõjul põle­tik te­kib. Kah­jus­tu­da võivad or­ga­nis­mi kõik koed ja or­ga­nid, kus­juu­res eri­ne­va­tel aja­het­ke­del võib ilm­ne­da eri prob­lee­me. Kel­lel mil­lal min­gi sümp­tom aval­dub, on võima­tu en­nus­ta­da.

Vel­di sõnul on te­ma pat­sien­ti­de hul­gas siis­ki roh­kem neid luu­pu­se­hai­geid, kel­le kae­bu­sed po­le ta­va­li­selt vä­ga tõsi­sed – see sõltub mui­du­gi ka hai­gu­se ku­lust. Tu­leb et­te pe­rioo­de, mil ilm­ne­vad vaid üksi­kud hai­gusnä­hud (nt lii­ge­se­va­lud, pa­la­vik, na­halöö­ve), aga on ka pe­rioo­de, kui hai­gus äge­neb. Va­hel on va­ja­lik haig­la­ra­vi.

Luu­pus al­gab ja ka kul­geb vä­ga sa­lapä­ra­selt. „Kur­de­tak­se näi­teks apaat­sust, vä­si­must, eru­ta­tust, eba­kind­lust, väi­kest pa­la­vik­ku, kaa­lutõusu või -lan­gust, li­has­va­lu­sid,” kir­jel­dab Vel­di kae­bu­si, mil­le­ga hai­ged ars­ti poo­le pöör­du­vad.

Et kõik need kaebused võivad aval­du­da ka teis­te hai­gus­te­ga, on luu­pust es­ma­pil­gul üpris ras­ke diag­noo­si­da. Hai­gus­te pu­hul teh­tav ta­va­li­ne ve­re ülda­nalüüs ei pruu­gi sa­mu­ti min­git kõrva­le­kal­let näi­da­ta.

„Kind­lat näi­ta­jat hai­gu­se­le po­le – diag­noos toe­tub hai­gu­se anam­nee­si­le, klii­ni­li­se­le leiu­le ja spet­sii­fi­lis­te­le tes­ti­de­le,” mär­gib Vel­di. „Sa­ge luu­pu­se­le vii­tav sümp­tom on üldi­ne vä­si­mus ja epi­soo­di­li­sed pa­la­vi­kud. Vä­ga sa­ge­li esi­ne­vad na­hap­rob­lee­mid, 80%-l hai­ge­test te­kib näo­le klas­si­ka­li­ne lib­li­kalöö­ve, mis päi­ke­se­ga süve­neb. Na­ha­le ja li­mas­kes­ta­de­le võivad tek­ki­da haa­van­did, nahk võib süge­le­da. 90% hai­ge­test kur­dab li­has­te ja lii­ges­te va­lu­sid.”

Sa­ge­li ei jõuta õige diag­noo­si­ni ko­he ning esi­me­sel vi­sii­dil. See tu­le­neb­ki sel­lest, et luu­pus võib käi­tu­da ka­mee­leo­ni­na ja jäljendada eri hai­gu­si.

Ravi on tähtis

Ras­ke­mi­ni kul­geb luu­pus neil, kel hai­gus ründab elutäht­said or­ga­neid – kop­se, südant, nee­re… „Võib tek­ki­da näi­teks süda­me­kes­ta­de põle­tik, mil­le ta­gajär­jel osa süda­me­li­hase­koest hä­vib, moo­dus­tub arm­ku­de ning süda­metöö hal­ve­neb,” kir­jel­dab toh­ter. „Sa­ma on ka nee­ru­de­ga – nee­rupäs­ma­ke­sed hä­vi­vad, ase­me­le tu­leb si­de­ku­de, mis po­le võime­li­ne nee­ru­de tööd jät­ka­ma, ja nee­ru­puu­du­lik­kus jär­jest süve­neb.”

Nee­ru­kah­jus­tus te­kib li­gi pool­tel luu­pu­se­hai­ge­tel, kuid kau­gelt­ki kõigil ei põhjus­ta see ras­ket nee­ru­puu­du­lik­kust.

Hai­gu­se va­ra­ne diag­noo­si­mi­ne on reu­ma­to­loo­gi sõnul vä­ga olu­li­ne – et saaks hai­get pi­de­valt jäl­gi­da ja õigel ajal võima­lik­ke or­ga­ni­te kah­jus­tu­si avas­ta­da.

Luu­pu­sest pä­ris ter­veks ei saa, kuid as­ja­ko­ha­se ra­vi­ga on võima­lik hai­gust kont­rol­li all hoi­da. „Ra­vi on in­di­vi­duaal­ne, sest luu­pus on ju vä­ga eri­ne­va klii­ni­li­se väl­jen­du­se­ga. Hai­ge võib va­ja­da vä­ga in­ten­siiv­set ra­vi, aga on ka pe­rioo­de, mil ta ra­vi ei va­ja­gi. Ra­vi sõltub sel­lest, kui ras­ke ja ak­tiiv­ne hai­gus on ja mil­li­seid or­ga­neid on ta kah­jus­ta­nud. Sa­ge­li tu­leb luu­pu­se­hai­gel ol­la eri prob­lee­mi­de tõttu eri spet­sia­lis­ti­de, näi­teks nef­ro­loo­gi, när­viars­ti, kar­dio­loo­gi jt jä­re­le­val­ve all.”

Ra­vi­tak­ti­ka, mi­da ka Ees­ti ars­tid ra­ken­da­vad, on väl­ja töö­ta­nud Eu­roo­pa Reu­ma­to­loo­gia Lii­ga ja Amee­ri­ka Reu­ma­to­loo­gia Kol­lee­gium.

Olge palun mõistvad!

„Ra­vil on mi­tu ta­san­dit,” sel­gi­tab Vel­di. „E­si­me­ne ta­sand on nn elu­vii­si kor­ri­gee­ri­mi­ne, füüsi­li­se ja emot­sio­naal­se ta­sa­kaa­lu säi­li­ta­mi­ne. Töö­ga ei to­hi üle pin­gu­ta­da, tu­leb pu­ha­ta, jär­gi­da ter­vis­lik­ke elu­vii­se, hoi­du­da päi­ke­se käes vii­bi­mi­sest, ra­vi­da in­fekt­sioo­ne. Tei­ne ta­sand on me­di­ka­men­toos­ne ra­vi. Sa­ge­li tu­leb luu­pu­se­hai­gel võtta ühel ajal nii hor­moon­ra­vi­meid kui ka tsütos­taa­ti­ku­me, mis on põle­ti­ku­vas­ta­se ja au­toim­muu­n­sust lan­ge­ta­va toi­me­ga.”

Vel­di möö­nab, et ra­vi­meid võttes võib ilm­ne­da mit­meid kõrvalmõju­sid, kuid ra­vi­ma­ta jät­mi­ne oleks hoo­pis­ki kur­je­ma mõju­ga. Hor­moon­ra­vist tin­gi­tu­na ki­pub ke­ha­kaal tõus­ma ja rasv võib la­des­tu­da ebatüüpi­lis­tes­se koh­ta­des­se, näi­teks võib nä­gu pak­suks muu­tu­da. Ka mao­li­mas­kes­ta töö võib tab­le­ti-võtmi­sest kah­jus­tu­da või te­kib mak­sas ra­vi­mi­test tin­gi­tu­na mürgi­ne reakt­sioon. „Sa­mas ei to­hi ra­vi­meid kar­ta, sest neist tu­le­nev ka­su üle­tab võima­li­ku ris­ki.” Kui mõni ra­vim ene­se­tun­de äär­mi­selt keh­vaks teeb, proo­vi­tak­se teist, ku­ni lei­tak­se so­biv ra­vis­keem. Ra­vi­mi­te võtmi­sest keel­du­da ei to­hi!

Vä­ga olu­li­ne on luu­pu­se­hai­ge­te jaoks pe­re­liik­me­te, töö- ja koo­li­kaas­las­te toe­tus. Tu­leb mõis­ta, et luu­pu­se­hai­ge töö-jõud­lus võib ol­la väiksem ja see po­le su­gu­gi tin­gi­tud lais­ku­sest või hal­vast tu­just. Kui tei­sed se­da mõis­ta­vad, saab ka luu­pu­se­hai­ge oma igap­äe­va­se elu­ga häs­ti hak­ka­ma ega pea tund­ma as­ja­tult süüd, kui mõni te­ge­vus-toi­me­tus tu­leb va­hel „hom­se var­na vi­sa­ta”.

Luupus ei nakka!

Kas teadsid, et:

••  luupus on ladinakeelne vaste sõnale „hunt@?

••  Eestis on umbes 500 luupusehaiget?

••  haigus võib mõjutada mis tahes kehaosa?

•• luupus ei ole nakkav?

•• luupus on haigus kogu eluks?