Eelmine aasta oli Ida kalendri järgi Sea aasta. Kas see kulges teie meelest ootuspäraselt?

Mina ise olen Mao aastal sündinud. Kuna Maole on Sea aasta vastasseisu aasta, tõi see mulle palju sekeldusi ja nõudis pingutamist, nagu oligi ette arvata.

Sea aasta on ka joodikute aasta - kes sel aastal jooma hakkab, võibki jooma jääda. Seal on ju tihtipeale kärss mollis sees.

Sea aasta tõi inimestevahelistesse suhetesse väga palju põikpäisust. öeldakse, et seal on kõrvad suured, selg kitsas. Kui ta valib mingi tee, ei taha ta sellelt ära pöörata.

Mina ei ole aga ennustaja. See, mis ma möödunud aasta kohta ette arvasin, on küll enam-vähem täppi läinud, kuid iga teine halli habemega mees siin Saaremaal võiks samamoodi asju ette näha. Päris ennustamine on rohkem soolapuhujate töö.

Hiljuti oli Urmas Oti vestluskaaslaseks telesaates tähetark Eda Paukson. Kuidas suhtute tema ennustustesse?

No kuidas ma suhtun!? Vaat, mul on siin seina peal Saaremaa lehe eelmise aasta kalender, kus on ära märgitud kuufaaside kukkumised. Selle järgi tuleb välja, et kui ma eile nägin vana kuud, siis homme on juba kuu loomine.

Niimoodi ei saa see olla - vähemalt viis päeva peab vahet olema. Selline arvepidamine on täielik jama. Meie astroloogid mängivadki sageli õhust võetud andmetega. Pauksonite välja antud kalendrites on samuti kuufaasides vead sees.

Teie olete astroloogiast vähemalt ennustamise seisukohalt vaba?

Kui ma välja lähen, siis ma tean küll, kus mingi tähtkuju on. Ma ei pea selleks Pauksonite kalendrit vaatama - ma vaatan taevasse. Vahel loen lehest või kuulen raadiost, et Kuu on selles ja selles tähtkujus. Kui ma aga taevasse vaatan, ajab muigama. Teinekord pannakse lausa kolme-nelja päevaga mööda.

Talvel on palju selgeid öid. Kui keegi tahab taevast uurida, on selleks parim aeg öösel kella kahe-kolme ajal. Siis on Kotka tähtkuju Orion täpselt lõunas ja selle järgi on taevakaardil väga hea orienteeruda.

Kuivõrd määravad taevatähed teie hinnangul inimeste, rahvaste ja riikide elu?

Umbes sellise täpsusega, millega Siberist siia lennanud linnuke meile pähe laseb. Tähtede mõju inimesele on väike. Kui rääkida sellest astroloogiast, millest astroloogid ei räägi, on kogu täheteadus tegelikult ainult Kuu ja Päikese vaheliste nurkade arvestamine.

Kuu liigutab merelaineid ja kõike vedelat. Ka inimese organismis on palju vett. Neid inimesi näiteks, kes lamavad haigetena voodis, mõjutab Kuu vägagi, sest nad on liikumatud. Kuu loomise aegu on see taevakeha päikesega ühel joonel, siis on nii Päikese kui Kuu võim meiega.

Teie meelest sõltub siis Kuust palju rohkem kui kaugetest planeetidest?

Mingisugune mõju planeetidel meile on, aga see on õige väike. Mõned aastad tagasi oli harvaesinev planeetide seis, kui nad kõik olid Maa suhtes ühel joonel. Kui nad oleksid Maa jaoks väga suurt rolli mänginud, oleksime ammu juba teab kus. Kui planeedid aga kõik koos Maad ei mõjuta, siis ühekaupa on nende mõju veelgi väiksem. Planeediga võrreldes on inimene väga väike, et teda mõjutada.

Talvist pööripäeva tähistasid paljud rahvad, ka vanad eestlased ammu enne ristiusku. Samal ajal on sündinud ka kristlaste Messias.

Meil tuleb mihklipäevajärgsel neljapäeval esimene hingedepäev. Seda peetakse iga kuufaasi neljandal päeval kuni novembri alguseni, kus on päris hingede- ehk mardusepäev, praegu Martin Luteri järgi nimetatud mardipäev. Mardusepäeval viidi haigetele ja mahajäetutele talvevarusid ja toitu. Vanad eestlased ei jätnud ühtki inimest unarusse.

Talvine pööripäev ehk toomapäeva oli ka vaimudepäev.

Ei tohi segi ajada hinge ja vaimu. Hing ja vägi läksid hauda ning kadusid koos kehaga, aga vaim jõudis teise ilma. Vahepeal võis vaim ka natuke ringi hulkuda, olla mõni tootemloom või libahunti joosta.

Talvine pööripäev ongi vaimude päev, mil esiisade vaimud tulevad koju käima, vaatama, kuidas meil läheb. Meil, eestlastel, ei olnud surma nagu kristlastel, et sured ära, tõused üles ja astud kohtu ette.

ööl enne talvist pööripäeva detsembris pandi akendele küünlad põlema, et esivanemate vaimud oskaksid koju tulla. Kaeti laud. Laua otsa, kus eelmine peremees harilikult istus, pandi küünal ja toit.

Pärast pööripäeva alustas vanarahvas suuri pidustusi. Nendele pidi puhta südamega vastu minema.

Pärast pööripäeva ärkas päike üles. Enne aasta lõppu otsiti omavahel lepitust. Kui vihamehed kogu külarahva ees ära ei tahtnud leppida, võeti asi avalikkuse ees üles. Tihti leppisid vaenupooled juba enne külakohut ära.

Need leppimised ei olnud sellised nagu kristlastel, et mees annab sõna ja mees võtab sõna?

Kes lubaduse andis, see ka seda täitis. Kui keegi ei olnud nõus ära leppima või ei täitnud oma lubadusi, põlati ta ära, heideti kogukonnast välja, saadeti metsa. Metsas oli üksi raske hakkama saada, hundid-karud olid kohe tare taga. Oli ka neid, kellele metsaisa häda ei teinud. Nemad lunastasid metsaüksinduses oma eksimuse ja tulid kogukonda tagasi.

Milline oli vanarahva uusaasta kombestik?

Iga päeva jaoks olid oma loitsud ja riitused. Koristati, suitsutati majad-laudad läbi. õue peale tehti tuli ja hüpati üle selle, et pahadest vaimudest lahti saada. Kui üle tule läänest itta hüpata, võis neist vabaneda.

Teisel päeval pärast pööripäeva aeti kõik loomad ja inimesed majadest välja ning suitsutati ruumid läbi. Ka loomad pandi ümber lõkke käima. Anti ande ilmavaimule Taarale, Ukule, vete- ja metsavanale ning maaemale. Seejärel tuldi tarre tagasi, kus kõik oli puhas, värsked põhud maas, kirbud suitsuga tapetud, ja hakati hullama.

Kui tänane eestlane tahaks oma esiisade kombeid järgida, millest võiks siis alustada?

Võiks enne pööripäeva panna akendele küünlad, et esivanemate vaimud teaksid külla tulla. Väga lihtne, aga tähtis kombetäitmine. Peamine polnud see, et esivanemate vaimud sööma tulid. Olulisem oli, et nendega suheldi nagu inimestega. Kui keegi oli hädas, otsiti inimene, kes oskas esivanemate vaimudega suhelda, et temalt nõu küsida.

Lõuna-Eestis on siiani säilinud komme, et surnuaiale minnes viiakse hauasolijatele toitu. Toitu pakkudes võis neilt nõu küsida oma murede lahendamiseks. Vaimude väljakutsumine on kõigi metsarahvaste seas tänini levinud tava.

Kas te olete ka ise esivanemate vaimudelt nõu küsinud?

Mul ei ole vaja olnud. Ma tean küll, kuidas seda teha. Aga ma olen ennast teistmoodi välja treeninud. Selle info, mille mina oma pikaajalise treeningu kaudu kätte saan, võib aga esivanemate vaimudelt hetkega võtta. See on peiling, kontsentreerumine. Peamiselt paluti "rohtu" oma hädadele ja küsiti ka tuleviku kohta.

Tung tulvikku teada saada on küllap inimloomusele igiomane.

Vanasti valati õnne hane- või lambarasvaga. Siis ei olnud tina ega küünlaid alati võtta. Rasva tuli vette valada korraga paras kogus - muidu see ei hangunud kujudeks. Neid vaadeldi tulevalgel - nii näitasid kujude varjud, mida uus aasta toob.

Mida toob järgmine aasta?

1996. aasta on Roti aasta. Roti kohta öeldakse, et ta on kodune agressor. Rott on pedant, aga igaüks, isegi laps, tahab saavutada võimu oma vanemate üle. Roti aasta tulebki võimuvõitluse aasta. Samal ajal tulevad välja ka väga paljud pahandused. Kui üldse midagi seoses Estonia katastroofiga selgub, siis selgub see Roti aastal.

Roti aastal lähevad ka sõbrad tihtipeale pahuksisse?

Kaua vindunud tülid ja lahkhelid löövad lõkkele ning saavad lõpuks lahenduse. Konfliktid plahvatavad ja saavad lahenduse kogu maailmas. Tuleroti aastaga algab Idamaal ka uus 60-aastane tsükkel, mis peaks maailma elu-olule tavalisest suuremat mõju avaldama.

Rott on himur, paljuneb kiiresti. Nii et järgmisel aastal on ehk oodata sündivuse suurenemist. Kui pööripäeva pidustustel hästi möllati, siis sündis ka sügisel rohkem lapsi.

REIN TOOTMAA