Seaduse järgi pole vallandamist olemas

Pärast koondamist kirjutati mu tööraamatusse "vallandatud x kuupäeval". Kas koondamine ja vallandamine on tõesti üks ja sama? Kas peab üldse tööraamatusse märkima töölepingu lõpetamise põhjuse? Sõnal "vallandamine" on kuidagi paha maik ning ma kardan, et see teeb uue töökoha leidmise veelgi raskemaks.

Vallandamine ja koondamine ei ole üks ja sama. Praegused tööseadused kuskil sõna "vallandamine" ei kasuta. Olgu töösuhte lõppemise põhjuseks mis tahes, on alati tegemist töölepingu lõpetamisega.

Selle järgi, kes on huvitatud töösuhte lõpetamisest, jaotab seadus töölepingu lõppemise alused kuude suurde gruppi: poolte kokkulepe, tähtaja möödumine, töötaja algatus, tööandja algatus, kolmandate isikute nõudmine ja pooltest sõltumatud asjaolud. Igas grupis on olemas oma kindel töölepingu lõpetamise põhjus ehk alus.

Tööandja algatusel võib töölepingu lõpetada kaheteistkümne seaduses näidatud põhjuse tõttu. Ainult üks nendest on koondamine. On veel näiteks ettevõtte likvideerimine, pankrot jm. Iga põhjus annab töötajale eri õigused. Inimene, kelle tööleping lõpetati näiteks tööandja pankrotistumise tõttu, võib saada hoopis vale vastuse, kui ta juristilt küsib koondamise puhuks ettenähtud õigusi.

Aastaid tagasi pakuti kõnekeelde "töölt vabastamist" väljendamaks neid lepingu lõpetamise aluseid, mille algataja on töötaja, ja "vallandamist" neile alustele, mille puhul algataja on tööandja. Nii vabastataks töötaja omal soovil ja vallandataks koondamise tõttu. Suupärasem oleks see kindlasti. Juriidiliselt on siiski õige rääkida töölepingu lõpetamisest mingi seaduses näidatud põhjuse tõttu.

Töölepingu lõpetamise korral tuleb lepingusse kanda lepingu lõpetamise aluse sõnastus viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, lepingu lõpetamise päev, hüvitised ning lepingu järgi saadu tagastamine.

Tööraamatus ilma töötaja soovita töölepingu lõpetamise alust näidata ei tohi. Kui töötaja seda siiski soovib, tuleb kirjutada niimoodi: "Tööleping lõpetatud töötaja koondamise tõttu töölepingu seaduse § 86 p. 3 alusel." Kannetes tuleb kasutada seaduse sõnastust. Et vallandamise mõistet seadus ei tunne, on see kanne ebatäpne, ja tööandja peab selle parandama.

Kas lapse esimesse klassi astumise puhul on õigus saada vaba päeva?

Puhkuseseaduse järgi on tööandja kohustatud andma palgata puhkust kuni 14 kalendripäeva tööaastas naisele, kes kasvatab kuni 14-aastast last, ja mehele või eestkostjale, kes üksinda kasvatab samaealist last. Puhkuse ajas peavad pooled kokku leppima. Kui tööandja sellega nõus on, saab ema kooliaasta alguses palgata puhkust.

Teine võimalus vaba päeva saada on siis, kui kollektiiv- või tööleping seda ette näeb. Ja lõpuks võib iga tööandja oma töötaja lapse esimese koolipäeva puhul töölt kas palgaga või palgata ära lubada. Seadus sellist vaba päeva õigust otseselt ei anna.

Töölepingu lõpetamine

TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE ALUSED:

Kuus põhigruppi:

1. poolte kokkulepe;

2. tähtaja möödumine;

3. töötaja algatus;

4. tööandja algatus;

5. kolmandate isikute nõudmine;

6. pooltest sõltumatud asjaolud.

Vallandamise mõistet EV seadus ei tunne.