“SEE ARST ON IME. VAADAKE, MIS TA TEEB!” Kui teil kõrvus vilistab, susiseb või müriseb, aitab dr Mastepanova (SLÕL)

 (1)
SL Õhtuleht
                 
<B>“SEE ARST ON IME. VAADAKE, MIS TA TEEB!”</B>  <I> Kui teil kõrvus vilistab, susiseb või müriseb, aitab dr Mastepanova (SLÕL)</I>
----
“Mõelge, te elate lennuväljal. Lennukid tõusevad ja maanduvad kogu aeg. Te elate terve elu, kõrvus pidev müra,” üritab norralane Kjell selgitada nii enda kui ka kaaskannatajate aastaid kestnud piina.

“See aeg on nüüd läbi,” kohendab Norra disainer Kjell Petterson oma kollast lipsu ja naeratab. Kümme kuud tagasi kaotas Eesti arst tema kõrvadest müra, ning tohter Valentina Mastepanovat saadab nüüd Norras imearsti kuulsus.

“Maailma kõige ilusam naine - just nii pangegi kirja -, doktor Valentina, tegi mu kõrvad nädalaga terveks!” hõiskab Kjell üle kogu Lasnamäe tervisekeskuse neljanda korruse.

Eile varahommikul istus lõbus seltskond välismaalasi, enamjaolt Norrast pärit tinnitushaigeid doktor Valentina

Ma stepanova ukse taga. Kõigil üks mure - nende kõrvus on juba aastaid vilin, sumin, müra, susisevad tähed jne. Nad on kõigest sellest hullumiseni tüdinud, ent kodus Norras nad abi ei saa, seal tinnitust ei ravita.

“Eesti arsti juurde? Tänan, ei!”

“Norras öeldi mulle otse - elad surmani nii, et kõrvus piipitab. Kas teate, mis elu see on, kui kõrvus kogu aeg undab ja tuututab? Kogu aeg, nii öösel kui ka päeval! Ka siis, kui magad. See on umbes selline hääl, nagu siis, kui televiisoris programm lõpeb ja niisugune ühtlane piiiiiiiip tuleb. Õudne,” ütleb Kjell Pettersen, kes elas aastaid just televiisoripiiksu saatel.

Doktor Valentina leidis Kjell veebruaris juhuslikult. Ta oli parajasti Eestis ja üks tuttav soovitas tal siin kõrvaarsti juurde minna. “Eestis ja arsti juurde?! Tänan, ei!” venitas Kjell soovituse peale näo pikaks. “Mitte mingil juhul.” Järsu ei ütlemise hetkel ei osanud ta aimatagi, et juba seitsme päeva pärast on ta televiisoripiiksust pääsenud.

“Ma siiski läksin. Õnneks. Doktor Valentina uuris mind kaks päeva ja ütles siis: “Viie päeva pärast olete terve,” meenutab Kjell. Tõepoolest, viie päeva pärast ärkas ta Susi hotellis oma numbritoas ja kuulis - Vaikust. “Täielik vaikus. Teie ju teate, mis see on, vaikus,” püüab Kjell oma taassündi selgitada. Ometi olid Norra arstid temalt võtnud igasuguse lootuse.

Kodumaal tagasi, rääkis Kjell Eesti imearstist ajalehele. “Ja mis järgnes? Mul on nüüd Norras 60 000 inimest, kes on järjekorras ja ootavad Eestisse tulemist. Norras neid ju ei ravita. Teate, nende seas on isegi inimesi, kes elavad 24 tundi ööpäevas lennuväljal stardirajal,” kirjeldab Kjell tüütut haigust.

Norras projektijuhina töötav Lars Šge Thorsen tuli Eestisse kümme päeva tagasi, kohutav zzzz-täht kõrvus susisemas. “Ma ei räägiks teiega siin nii nagu praegu,” ütleb Lars ja kummardub ettepoole. “Oleksin tulnud teile nii lähedale ja räägiksin otse kõrva.” Lars naerab, sest täna on ta juba peaaegu terve. Mitte päris, õrnalt-õrnalt kumiseb z veel kõrvus. Kuid ta tuleb Eestisse tagasi.

Eilne kurt helistas juba koju

“Usute või mitte, aga meie grupis on mees, kes tuli Eestisse, kaks kuuldeaparaati kõrvus. Eile helistas ta juba koju ja rääkis tavalise mobiiltelefoniga!” ei jõua Lars ühe Eesti kõrvaarsti oskusi küllalt kiita.

Rootslane Ingmar Jackson elas 50 aastat vaegkuuljana. “Mis elu see oli? Ma ei saanud osaleda aruteludel, ei saanud normaalselt inimestega suhelda. Mulle meeldib poliitika, tahaks kaasa rääkida, aga ei saanud... Olin sõjaväes granaadiheitja, eks seal see kuulmine kadus,” räägib Ingmar doktor Valentina ukse taga.

Kokku kulutas Ingmar Eesti reisi peale 20 000 Eesti krooni. “See raha on seda väärt. Ma tahan terveks saada,” ütleb mees ja astub kabinetti. Väljudes särab. “Mul on kuulmine kümne päevaga kümme detsibilli paremaks läinud. Teate, nüüd võtan veel 30 päeva tablette. Ei alkoholi ega kohvi. Järelikult - jõulud tulevad kuivad,” naerab Ingmar, võtab oma õhukese tumesinise mantli ja võrgu ning lippab treppidest kergel sammul alla.

Üks järjekorras ootav Norra mees tunnistab: “Ega mulle see ei meeldi, et te siin arstile reklaami teete. See tähendab, et inimesed saavad teada ja hinnad lähevad üles,” on ta mures.

Eile oli doktor Valentinast uudislugu tegemas ka üks Norra telekanal. “Üllatav, et see arst Eestis kuulus pole,” imestasid Norra võttegrupi liikmed.

Imearst, täiesti tavaline inimene

“Mina ei tea, miks neid Norras ei ravita,” ütleb Lasnamäe tervisekeskuse neljanda korruse 436. kabinetis nina-kurgu-kõrvaarst Valentina Mastepanova. Jutu sekka puistab ta alatihti kogemata “thanke you”, “good day,” jne.

Valentina teab, et norralased on ta imearstiks tembeldanud. Ta teab ka seda, et haigete hordid juhtis tema ukse taha just Kjell.

“Oh, neid küll,” lükkab Valentina imetlused tagasi. “Nad tulevad siia ja ma teen neile audiogrammi. Siis määran diagnoosi ja hakkan ravima. Mis seal vaja teha, masseerida... See pole midagi keerulist.” Ta teab, et suudab aidata inimesi, kes on 15, 25, isegi 30 aastat elanud, kõrvus kumisevad hääled.

Eestis kestab ravi kümme päeva, sellele järgneb 30päevane tabletikuur. Sellel ajal on vastunäidustatud igasugune alkohol ja isegi kohv. Eile sai ühel Norrast tulnud grupil raviseanss läbi ja päeval asuti juba koduteele.

“Tinnitusel on erinevad põhjused ja see tekitab inimesele suuri vaevusi. Võib-olla kõrgenenud vererõhk, võib-olla kaelaradikuliit, soolade ladestumine lülisamba kaelapiirkonnas. Võib-olla kuulmise vähenemine,” selgitab doktor Valentina. Oma töö võtab ta aga kokku sõnadega: “Kõik on beautiful.”

Lasnamäe tervisekeskuse peaarsti asetäitja Virgu Samarüütli sõnul on doktor Mastepanova edu norralaste seas Eestile tõepoolest kuulsust toonud: “Oleme siin tema üle uhked. Tema vastuvõtule on järjekorras 60 000 inimest. Norrast tullakse, sest meilt saavad hädalised abi. Seal antakse tinnitusehaigele saatekiri psühholoogi juurde ning tõbe ei uurita põhjuslikult. Meie üritame just põhjuse välja selgitada ja siis vastavalt selle ravime,” ütleb Samarüütel.

Ka meie käime tema juures

Ta kinnitab, et doktor Valentina Mastepanova ravib tinnitust väljaspool tööaega. “Ta rabab kõvasti, sest ei taha oma patsiente abita jätta. Talle on alati järjekord, ta on patsientide lemmik. Väga inimlik arst,” kirjeldab Samarüütel kolleegi ja tunnistab: “Ka meie ise käime siin tema juures. Ta ravib kõiki haigusi, mis seotud nina, kurgu või kõrvadega.”

Lasnamäe tervisekeskuse erialatohtrid on loonud osaühingu Privera, kus ravitakse haigeid põhitöö kõrvalt. Norrast on käinud pisut alla 300 inimese. Uus rühm saabub paari nädala pärast, detsembris.

Tinnituse põhjus on ajus

Eesti kõrvaarstid ei tea Valentina Stepanova tegevusest midagi. “See on uudiseks, et ta on asunud tinnitust ravima. Keegi teine pole Eestis end küllalt küpseks arvanud, et selle hädaga nüüdistasemel tegelda,” imestab kõrvaarst Liina Luht.

Tinnitust on emotsionaalselt ja psüholoogiliselt väga raske taluda. Pidev kõva pinin kõrvus võib inimese hulluks ajada ja isegi suitsiidini viia. Ometi ei peeta tinnitust haiguseks.

“Varem arvati, et tinnitus on kuidagi seotud sisekõrvaga. Seal paiknevad närvirakud ja sealt lähevad ka impulsid ajusse ja ajukoorde. Viimasel kümnendil on sisekõrva süü tinnituse tekkes ümber lükatud - kõrv pole süüdi,” ütleb doktor Luht. Ta lisab: “70 protsendil tekib tinnitus stressist, 20 protsendil mürakahjustusest ja 10 protsenti on muud põhjused.”

Tinnituse põhjus peitub hoopiski ajus, mis miskipärast salvestab mõne heli ja siis kordab ning võimendab seda. “Kunagi kuuldud heli talletub ajju, mingil hetkel tekib ajus valeühendus ning inimene kuuleb seda häält üha uuesti ja uuesti. Tihti koguni võimendatult, “selgitab Luht.

“Juba sündides hakkab inimene endasse pingeid koguma. Mõnel saab karikas varem täis kui teisel ning n.-ö. juhe jookseb kokku. Ühel ilmnevad ühed hädad, teisel teised, kolmandatel hakkab kõrvus pinisema,” arutleb Luht tinnituse võimalike põhjuste üle. Ta toob näiteks Saksamaa, kus tinnitust põeb 24,9 protsenti üle 10 aasta vanustest elanikest. Lääne-Euroopas on isegi erikliinikud, kus tinnitust tohterdatakse kompleksselt. Ravi kestab kuid.

Eestis keegi seni tinnitusega kompleksselt tegelnud pole. “Antidepressandid võtavad küll pingeid maha ja annavad ajule puhkust, see pole aga lahendus. Ka aitab massaaþ, ent seegi vaid korraks,” ütleb Luht. “Eestis on tinnitushaigeid tõenäoliselt palju. Tänapäeva tasemel pole keegi seda siin veel ravinud. Nüüd on niisugune plaan Tartu kõrvakliinikul,” teab Luht.

Kristi Vainküla

Krista Taim

foto: Jaak Jõepera

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

SL Õhtuleht

Nimi
Kommenteerimistingimused
Karikatuurid