Seened ootavad vihmast ilma
“Need on Räpinast korjatud,” selgitas müüja Valensia. Vesteldes tänavusest seeneaastast, oli müüja väga optimistlik – küll tuleb korralikult saaki, kui vaid õige aeg kätte jõuab.
Tuntud mükoloog Erast Parmasto võttis tunduvalt äraootavama seisukoha, juhtides tähelepanu kuivale suvele, mis seenesaaki ei soodusta. “Pikk põud takistas seeneniidistiku arengut mullas, eriti selle ülemistes kihtides, kus niidistik osaliselt hukkus.” Ometi käis vahepeal üle Eesti kõva paduvihm? “Üks korralik vihm pani seeneniidistiku jälle kasvama, kui aga muld uuesti läbi kuivab, jääb areng jälle seisma. Vaja pole ühte tugevat, vaid korduvat vihmasadu,” täpsustas seenetark. “Nii et lootused on ebaselged.”
Neid, kelle sügis oleks ilma taheda seenesoustita tunduvalt sombusem, Parmasto siiski lohutas: “Ega me aga päris ilma jää, sügisel midagi ikka tuleb. Viimasel kümnel aastal on ainult paar head seeneaega olnud, meil tuleb sellega harjuda. Elame hüp-levalt muutlikus maailmas, tuleb kohanduda. Ka seenesõpradel...”
Muidu aga elavat seened meie metsades päris hästi. Et ühel aastal üks, mõnel teisel aastal jälle teine sort nina eriti välja pista ei taha, on täiesti normaalne. “Isegi sobiva ilmaga aastail on osa seeneliike maa alt nina välja pistmisega heitlikud, ükski isend pole igal aastal sama viljakas ja sageli jätab mõne aasta hoopis vahele.” Kadumisohus pole ükski söögiseeneliik – küll aga mitmed põlismetsadega seotud või karjamaadel kasvanud liigid.
Muidugi ei pea lootma ainult metsiku looduse juhuslikule heldusele. Eestiski kasvatatakse seeni põllumajanduslikult. Tundub, et see on otstarbekas ja mugav väljapääs, eriti kui metsades peaks seeni nappima, pealegi pole siis muret, et metsast tühja korviga tagasi tullakse.
“Seenekasvatus laieneb kogu maailmas aasta-aastalt, siiani on turu nõudlus tootmisest suurem,” kommenteeris Parmasto. “Ka Eestis on mitmeid edukaid austerserviku tootjaid, šampinjonide kasvatamine pole nii hästi läinud. Siseturg on väike, me pole veel harjunud poest seeni ostma. Välisturul tuntuks saamine ja edu saavutamine pole lihtne, eriti väiketootjail.”
Oma aias või kasvuhoones on seni siiski võimalik kasvatada vaid väheseid seeni. “Paraku pole seni edu kaasnenud aasta-kümneid kestnud ponnistustele kukeseeni kasvatama hakata. Ega lähemail aastailgi suurt edu loota pole, kukeseened kasvavad ainult koos puudega.”
Läänemaailmas on seeneisulistel kombeks seada sammud poodi, seal ei käi enam keegi looduses omal käel ragistamas. Parmasto: “Ainult poolhullud käivat seal metsas seenel. Paljudes maades peaaegu polegi kõigile avatud metsi. Eramaade ümber olen USA-s näinud sõbralikke hoiatussilte: “Loata sissetungijat tulistatakse hoiatamata!””
Eestis on õnneks teisiti, siin on igaühel võimalus metsas ringi tuuritada. “Paljudele linnainimestele on seenelkäik hea ettekääne loodusega suhtlemiseks,” kiitis meie seenetark metsarõõme. “Täis korv on meeldiv lisand heale metsatundele.”
Mees, kelle seenekollektsioon on ligi 40 000 ühikut suur, armastab ise lihtsaid seenetoite – praetud seeni ja lihtlabast seenekastet keedetud kartulite kõrvale. Ta sööb hea meelega kukeseeni ja männiriisikaid ja šnitslina praetud suuri sirmikuid.
