Suurepärane meetod seemnete omastatavuse parandamiseks on purustada nad pastadeks, millest tuntuimad on Lähis-Ida tahiinipasta ja aasiapärane seesamipasta. Tahiinipasta on oluline komponent ka halvaas. Väga kasulikud on seemnetest pressitud õlid, milles esinevad hästi omastataval kujul kõik seemnete rasvhapped ja vitamiinid. Seemneõlide head omadused säilivad kõige paremini, kui tarvitada neid kuumutamata, näiteks salatikastmetes või valmisroogade ülepiserdamiseks.

Ja muidugi on seemneid hea tarbida kas tervelt või purustatult roogade sees, peal või niisama maiustamiseks. On ju seemned, eriti röstitult, väga maitsvad. Kuigi nad läbivad seedekulgla vaid osaliselt seedituna, oleme saanud ohtrasti tervist edendavaid ja toetavaid kiudaineid. Et vältida seemnetes leiduvate õlide räästumist, säilitage kõiki seemneid kinnises klaaspurgis kuivas kohas ning tingimata valguse eest varjatult.

Igal seemneliigil on ainulaadsed väärtused nii maitseomaduste kui ka tervise edendamise seisukohalt.

Päevalilleseemned on rikkad taimsete valkude (kuni 24%) ja raua poolest. Samuti sisaldavad nad vere kolesteroolitaset alandavat linoolhapet, mida inimorganism ise ei tooda, ning rikkalikult elutähtsat E-vitamiini. Viimane tugevdab veresooni, lihaseid ja närvisüsteemi, mängides tähtsat rolli ka rakkude uuenemisel.

Kooritud päevalilleseemned muutuvad kuival pannil keskmisel kuumusel krõbedaks ja pähklimaitseliseks. Seemned võib laotada ka õhukese kihina ahjuplaadile, raputada peale küüslaugupulbri ja Cayenne’i pipra segu ning küpsetada 175 °C juures 20 minutit. Hästi sobivad päevalilleseemned küpsetiste ning roheliste salatite hulka või nende üleraputamiseks.

Seesamiseemnetes on lisaks õlile rikkalikult taimseid valke ning kaltsiumi. Viimast on organismil hõlpsam omastada pasta kujul. Seesamiseemned küpsevad pannil keskmisel kuumusel 4 minuti jooksul kuldkollaseks ja maitsvaks. Kasutage nii röstitud kui ka röstimata seesamit küpsetiste ja koogivormide üleraputamiseks, pange seda rohelistest taimedest salatitesse, pannkoogitaignasse, pirukatäidistesse ja pajaroogadesse.

Kõrvitsaseemned sisaldavad rikkalikult tsinki, mis on suurepärane antioksüdant. Tsink mängib olulist osa naha tervishoius ning haavade paranemisel. Kõrvitsaseemneid on kasutatud usside väljaajamiseks, alternatiivmeditsiin leiab neist abi eesnäärmehädade puhul. Kui kõrvitsaseemneid ahjus või kuival pannil küpsetada, muutuvad nad mõnusaks suupisteks, mille maitse ei jää sugugi maha pähklitest. Pruukige suupisteks, purustatud kujul pähklite asemel müslis ja küpsetistes.

Linaseemned sisaldavad eriti suurel hulgal polüküllastumatuid rasvhappeid, nende hulgas ka tervisele äärmiselt tähtsat alfalinoleenhapet, mis alandab tõhusalt vere kolesteroolitaset. Organism seda paraku ise ei valmista. Ülikõrge kiudainete sisaldus (kuni 40%) korrastab seedimist ja aitab liigset kolesterooli välja viia.

Kui leotate 1 sl linaseemneid 1–2 tundi klaasitäies vees, tungib seemne koore all olev lima-aine leotusvedelikku. Selle joomine enne magamaheitmist rahustab tõhusalt mao ja seedetrakti ärritunud limaskesta. Viimaste aastate uurimused on leidnud linaseemnetest taimeöstrogeene, millest arvatakse olevat abi rinna- ja jämesoolevähi puhul.

Lisage purustatud linaseemneid müslidesse, putrudesse, saiataignasse ja küpsetiste peale, hakklihasegudesse ja pirukatäidistesse. Linaseemneid süües jooge kõrvale ohtralt vedelikku. Kiudained vajavad vedelikku paisumiseks, vastasel juhul on seedimise korrastumise asemel tulemuseks kõhukinnisus. Et vältida seedekulgla kiudainetega ülekoormamist, ärge tarvitage päevas rohkem kui 2 sl linaseemneid.

Dipikaste päevalilleseemnetest

2 dl röstimata päevalilleseemneid

1 dl purustatud tomatit

2 tl sidrunimahla

1 tl suhkrut

1 tl kuivatatud punet

mõned tilgad Tabasco kastet

Kalla seemned õhtul veega üle. Järgmisel päeval purusta seemned koos leotusvee ja tomatihoidisega ühtlaseks pastaks, lisa sidrunimahl ja maitseained. Pruugi kuivade küpsiste või kartulilaastude dippimiseks.

Tahiinikaste Lähis-Ida stiilis

Tahiinipasta:

valgeid kooritud seesamiseemneid

õli

Kastmeks:

2 dl tahiinipastat

1,5 dl või rohkem vett

1 dl sidrunimahla

2 küüslauguküünt läbi pressi surutult

1 tl soola

0,5 tl musta pipart

Tahiinipastaks jahvata seemned kas köögikombainis või portsjonite kaupa kohviveskis. Sega juurde niipalju õli, et moodustub elastne pasta. Suru see tihedalt klaaspurki, kalla vähese õliga üle ja säilita külmkapis kuni 4 kuud.

Kastmeks mikserda pasta hulka väikeste portsjonite kaupa vesi, seejärel sidrunimahl ning muud ained. Teine variant: asenda vesi maitsestamata jogurtiga ja vähenda sidrunimahla kogust poole võrra. Pruugi lihapallide, grillitud liha või kala juurde või siis hoopiski dipikastmena. Kaste säilib külmkapis kuni kolm päeva.

Ahjuõunad päevalilleseemnetega

4 keskmist õuna

2 sl võid

4 sl suhkrut

4 tl kaneeli

2 sl päevalilleseemneid

Uurista õunasüdamed kartulikoorimisnoaga välja, alustades varrepoolsest otsast. Teine ots jäta kinni. Lao õunad väikesse ahjuvormi. Pane iga õuna õõnsusse võid, päevalilleseemneid, suhkrut ja kaneeli. Pihusta õuntele veidi vett ning raputa üle kaneelisuhkru ja päevalilleseemnetega. Küpseta 200°C ahju alumisel siinil 35–40 minutit. Paku juurde pehmeneda lastud vanillijäätist.

Seesamisuupiste

300 g külmutatud lehttaigent

1 muna

1 dl riivitud tugevamaitselist juustu

0,5 tl jahvatatud paprikat

3 sl seesamiseemneid

Lõika pooleldi sulanud lehttaignast väikesed nelinurgad, tõsta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Pintselda lahtiklopitud munaga ning tõsta sõrmedega igale koogikesele paprikaga segatud riivjuustu. Raputa üle seesamiseemnetega. Küpseta kuumas (225 °C) ahjus 10 minutit.

Krõbedad kaera-lina- seemnepätsid

100 g margariini

1 dl suhkrut

2 dl kaerahelbeid

1 dl linaseemneid

1 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 muna

Sulata margariin. Jahvata linaseemned kohviveskis jämedaks jahuks. Lisa leigele margariinile omavahel segatud kuivained ja muna. Tõsta taigen pisikeste kuhjakestena küpsetuspaberiga kaetud plaadile, jättes vahele piisavalt paisumisruumi. Küpseta 175 °C juures 10–12 minutit.

Kagu-Aasia nuudliroog

500 g munanuudleid või spagette

1 dl röstitud seesamiseemneid

4 sl seesamiõli

3 sl tumedat sojakastet

3 sl sidrunimahla

1 tl suhkrut

näpuotsatäis Cayenne’i pipart

1 sl riivitud ingverijuurt

1 tl soola

kaunistuseks suvisibulat

Rösti seesamiseemned kuival pannil või ahjus, lase jahtuda. Jahvata pool seemnetest peeneks, sega kokku ülejäänud ainetega. Keeda nuudlid pakendil toodud õpetuse kohaselt, kalla kaussi ja sega kastmega läbi. Kalla serveerimisvaagnale ja lase täielikult jahtuda. Raputa üle järelejäänud seesamiseemnete ja õhukesteks rõngasteks lõigatud suvisibulaga.

Vormikook linaseemnetega

1 dl jahvatatud linaseemneid

2 dl maitsestamata jogurtit

4 muna

3 dl suhkrut

1 tl kardemoni

1 tl jahvatatud ingverit

1 tl kaneeli

1,5 tl söögisoodat

3 dl nisujahu

1,5 dl õli

linaseemnejahu vormi üleraputamiseks

Sega linaseemnejahu jogurtiga. Raputa rasvaga määritud toruga küpsetusvorm üle linaseemnejahuga. Sega kõik kuivad ained nisujahuga läbi. Vahusta munad suhkruga, sega juurde jogurtis paisunud linaseemnejahu. Lisa taignale kordamööda jahusegu ja õli. Kalla taigen vormi. Küpseta 175 °C ahju alumisele siinile asetatud restil 50–60 minutit. Lase vormis jahtuda, kummuta vaagnale ja sõelu peale tolmsuhkrut.

[[1]]

Seesamikana

4 broilerikintsu

1 tl soola

2 tl karrit

0,25 tl Cayenne’i pipart

2 sl õli

4 sl valgeid kooritud seesamiseemneid

Sega maitseained kokku. Tõmba kanakintsudelt nahk tagurpidi ja hõõru liha maitseaineseguga sisse. Tõmba nahk tagasi. Küpseta 225 °C ahjus 30 minutit. Võta pann ahjust, pintselda broilerikintsud õliga üle ja raputa igaühele lusikatäis seesamiseemneid. Küpseta veel 15 minutit. Paku juurde rohelist salatit, apelsinisektoreid ja küüslauguga maitsestatud hapukoore-majoneesikastet.

Maire Suitsu

Fotod: Priit Grepp