Seiklus-rogain tormises Paldiskis
Äärmuslikuma orienteerumise huvilised pidasid seal maha seiklus-rogain’i “Libahundi jälg” ehk erinevate takistuste läbimist nõudva võistluse.
Laupäeva hommik. Kell lähenes ähvardava kiirusega kaheksale. Veel ei olnud päris valgeks läinud ja ilm oli kõike muud kui välja meelitav. Läbi tuule ja vihma teed rajades leidsin Balti jaamas üles Paldiskisse suunduva rongi ja rõõmustasin, kujutledes end kohe-kohe soojas vagunis istumas. Rongis küll tuul ei puhunud, aga sama külm kui õues oli seal esialgu küll.
Rongiga Paldiskisse saabunud võistlejad viis buss metsaäärsesse stardipunkti. Starti oli protokolli järgi kogunenud kokku 170 võistlejat, sealhulgas võistkondi üle Eesti – paljud Tallinnast, mõned Tartust, aga esindatud olid ka Rakvere, Tapa ja Viru-Nigula.
Tormine ilm tuleb kasuks
Minu giidiks umbes 40-kilomeetrisel rajal oli kaitseliitlane ja kodutütar Heili, kes on ka ise orienteerumisega sina peal ning suudab suurepäraselt kaarti lugeda. Rajal oli 39 seiklustegevuse punkti, mille edukaks läbimiseks tuli lahendada nii vaimset kui ka füüsilist pingutust nõudvaid ülesandeid. Näiteks tuli ühes punktis sooritada ülesanne mälu järgi orienteerudes.
Vähemalt siinkirjutajale kujunes kõige äärmuslikumaks tegevuseks mägironimine punktis 74. Pangaseinalt tuli esmalt 23 meetrit üles ronida ning seejärel mööda “ahviraudteed” 50 meetrit alla laskuda. Kui keegi võistkonnast keeldus seda katset läbi tegemast, sai tiim miinuspunkti. Seega ei piisanud ühest julgest hundist meeskonnas. Professionaalsete mängironijate järelevalve all ei löönud siiski risti ette ükski katse sooritaja – elevusega pandi kiiver pähe ning hakati köiega laskuma. Paljudele oli see esimene kogemus.
“Libahundi jälg” on välja kasvanud ühe Tallinna orienteerumishuviliste noorte ringkonna omavahelisest jõukatsumisest ning muutunud kolme aastaga üleriigiliseks võistlussarjaks, kuhu lisandub järjest uusi võistkondi. Võistlusel on vaja kasutada orienteerumisoskust, rakendada meeskonnatööd ja panna ennast proovile ekstreemsetes harjutustes.
Ürituse peakorraldaja Tiiu Mägi leidis, et väga tuulised ilmaolud mõjuvad võistlusele pigem positiivselt, tehes raja läbimisest omaette elamuse.
Kõige vähem kadestamist väärt oli kohtunike töö, kes pidid tuulist ilma trotsides seisma oma tööpostil kella üheteistkümnest hommikul viieni õhtul ja hindama võistlejate sooritusi. Seista sellise külma tuulega kuus tundi ühe koha peal võib olla isegi suurem väljakutse, kui joosta võistlusrajal ringi, kaart näpu vahel.
Võistkonnale NAZ ilmselt jäigi sellest väheseks, nad lubasid jääda telkidega metsa teisipäevani. Vaatamata karmile ilmale ei katkestanud võistlust ükski meeskond.
Võistluse võitjad
•• 1••
Võistkond Läbikukkujad
Kogusid 159 punkti, mis oli ka maksimum. (Koosseis: Jaanus Reha ja Margus Krementsoff, sama tiim on ka EM-i võitja.)
•• 2••
Võistkond Puujalg
Tegemist on tõsiste orienteerujatega, kes kogusid 158 punkti.
•• 3••
Võistkond Männikumäe
Noored Tapa orienteerujad.
