Seks!Kohe pärast sünnitust?
Seks pärast sünnitusmaja
Naine, 33, 2 last
Minu kaks last sündisid järjest: teine tekkis kohe pärast esimest vahekorda, mil me kontratseptiive ei kasutanud. Mõlemal juhul käis seks nii päeval enne sünnitust kui ka juba sünnitusmajas – oraalselt. Mehe jaoks olin ma erakordselt ahvatlev, kuigi ise ennast just hästi ei tundnud – rinnad olid nagu õhupallid ja olin üsna kurnatud.
Pärast teise lapse sündi mäletan mehe seksivaevusi iseäranis – ma hiilisin Keskhaiglast ära mehe kontorisse, endal süda lapse pärast valutamas. Aga kuna mehe ego ei suutnud mõista, et sel ajal on laps temast tähtsam, siis ma talle järele andsingi. Nagu ka muul ajal – kohe pärast haiglast kojujõudmist. Ausalt öeldes kogesin siis erakordselt tema mõistmatust – ma sain kahe lapse tõttu vähe magada ja aja, kui ma oleksin saanud viivukese tukkuda, pidin ma tema seksimängudele pühendama. Nii juhtuski vahel, et ma olin absoluutselt magamata, pea käis ringi ja oli hirm kokku kukkuda.
Tagantjärele olen mõelnud, et mis ajendas mind küll sedavõrd oma mehe kiresööstudele järele andma. Ju vist hirm, et tema rahuldamatus teda kodust välja ajab. Ise ma küll ei mäleta, et seks sel ajal suurt füüsilist rahuldust oleks pakkunud, kuigi pean seksi väga oluliseks tundeelu osaks.
Kui ruttu võib pärast sünnitamist seksima hakata? Kas see võib olla ohtlik? Miks paljud naised kurdavad, et pärast sünnitamist ei paku senine lemmiktegevus enam pinget?
“Normaalse sünnituse korral võib seksima hakata siis, kui inimene ennast mugavalt tunneb ja tahab seksida,” kinnitab Pelgulinna haigla naistearst dr Kai Haldre.
Õudsed õmblused
/...nädal pärast sünnitamist istusin kord ettevaatamatult – plärtsti – diivanile. Selle tagajärjel rebenesid kõik mu õmblused lahti. Pidin minema haiglasse õmblema, paranemine nihkus veel kolm nädalat edasi.
/...pärast esimest sünnitust, kus ma üsna ulatuslikult lõhki rebenesin, mistõttu mind ohtralt õmmeldi, tundsin kogu aeg, et vasak häbememokk on nagu viltu ja “kisub”. Ajapikku ebamugav tunne vähenes, aga päris ära see ei kadunudki. Veel praegugi võin lahklihal näpuga tunda kunagist armi.
Ükskõik kui hästi seksimise suhtes häälestatud olla, on siiski tegureid, millega tuleb pärast sünnitamist paratamatult arvestada. Kõige käegakatsutavamaks valu- ja ebamugavustunde allikaks, mida naised isekeskis ohtralt kiruvad, on kindlasti õmblused – “see koht” tundub ju niigi nii õrn, pärast rebendite vältimiseks tehtud üht või mitut lõikust ja õmblemist on see ka paistes ja valus. Mis seksuaalsusest saab juttu olla, kui ei ole võimalik istudagi!
“Üldiselt paranevad haavad selles piirkonnas väga ruttu. Kui sama suur haav oleks näiteks käsivarrel või jalal, siis võtaks paranemine kauem aega,” lohutab dr Haldre. Väiksemad rebendid paranevad tema sõnutsi enamasti seitsme päevaga. Rebendite tekkimine on individuaalne ja sõltub kudede venivusest.
Keegi aga ei tea, kuidas haavad paranevad. Kas kõik on pärast vanaviisi või mitte?
“Mõni naine on kurtnud, et haav on küll paranenud, aga ikkagi sealt alt “justkui kisub”,” räägib naistearst. “Kui rebendile tekib armkude, võib see tõesti tunda anda. Arstid püüavad küll kõike endisel moel taastada, aga ülesanne on raske – anatoomia on pärast sünnitust muutunud, kõik kohad kas välja veninud või paistes, nii et algset olukorda tuleb püüda aimata.”
Kui ikka midagi väga viltu kokku kasvab, on hiljem võimalik teha korrigeeriv lõikus. “Otseselt korrigeerimist vajavaid asju on (õnneks!) suhteliselt harva,” ütleb Haldre. Inimeste teadlikkus ja tundlikkus on samuti erinevad: mis üht segab, seda ei pane teine tähelegi. “Näiteks oli mul üks patsient, kellel oli pärast sünnitamist kuidagi tekkinud ühenduskanal pärasoole ja tupe vahel. Kuna mingil imelikul kombel oli ka selle naise tädil pärast sünnitust täpselt samasugune tüsistus, siis pidas ta seda loomulikuks ega osanud kümme aastat arsti käest abi otsida.”
NB! Kuni haav pole paranenud, võib äge seksimine lõppeda verejooksuga.
Teine paratamatus on pärast sünnitust esinev voolus ehk lohhiad, mis kestavad, kuni emakaõõs on tagasi langenud. Lohhiad kestavad dr Haldre sõnutsi harva kauem kui kaks nädalat, vahel ka vähem. Emaka täielik algse kuju tagasisaamine võtab aega kuus nädalat.
[[2]]
Hormoonide mõju
/...minu meelest oli seksimine pärast sünnitust kuidagi valus: tupp oli kuiv ka.
Raseduse ajal tõuseb naisel teatud hormoonide tase. Vähem osatakse arvestada sellega, et ka pärast sünnitust toimuvad muutused
hormonaalses foonis.
“Seks pärast sünnitust on tegelikult kasulik, sest siis eritub verre oksütotsiini-nimelist hormooni, mis ühtlasi soodustab piima väljavoolamist rindadest ja emaka kokkutõmbeid,” ütleb dr Haldre. Oksütotsiin toimib ka vastupidi: seksimise ajal võib rinnast piima tulla.
Teisalt tuleb arvestada, et kuni last rinnaga toita, on tupe sisemine limaskest ühe teise hormooni madala taseme tõttu õhem ja kuivem. “Seetõttu võib seks olla valulik või ebamugav. Ei tasu siiski arvata, et midagi on viga: see on rinnaga toitmisel normaalne hormonaalne muutus,” ütleb arst.
Kuivuse vastu soovitab arst kasutada libeainet – siis ei ole vaja traumasid karta.
Depressioon või beebibluus?
/...töölt tulnud mees sonkis süngelt kahvliga taldrikus ja küsis, mis toit see ka on? Olin teinud enda meelest nii mõnusa peedi-hapukooresalati. Pärast nutsin pool ööd.
Kirjanduse põhjal arvatakse, et kerget sünnitusjärgset depressiooni esineb 10–15% sünnitanutest. Eestis naistearstid nii tihti depressiooni ei diagnoosi. Põhjus võib olla selles, et meil ei oska ega julge naised kurta.
Tihti tabab depressioon esmassünnitajaid. Milline noor ema ei teaks, kuidas mingi seik või pisiasi võib endalegi ootamatult pisarateuputuse kaasa tuua või kuidas mõni sugugi mitte pahatahtlik märkus ähvardab solvumisest hinge matta?
“Kergeid meeleolumuutusi on väga paljudel. Kui sellise nähtuse võimalikkust ei teadvustata, siis võib päris ära ehmatada,” arvab dr Haldre. “Noor ema mõtleb, et tal on nüüd tita ja ta peab olema hästi õnnelik. Aga tee mis tahad – tuju läheb ära,” kirjeldab ta vastuolu ootuste ja tegelikkuse vahel.
Tuleks siiski vahet teha, mis on tõeline depressioon ja mis meeleolu kõikumine. “Kannatus katkeb tavaliselt õhtul hilja,” muigab väikest tütart kasvatav naistearst, “see on loomulik, kui õhtuks inimene väsib ja üle reageerib. Kui aga muserdatud ja õnnetu tunne on kohe hommikul, sellele lisanduvad une- ja toitumishäired, teotahte vähenemine
ja üleüldine võimetus rõõmu tunda, tuleks abi otsida arstilt või psühholoogilt.” Antidepressante võib tarvitada ka rinnaga toitmise ajal.
Mis saab???
/...mu eksabikaasa kiitis, et pärast sünnitamist muutus seks palju mõnusamaks: ma olin niiskem ja avaram.
Naise seksuaalsuse seisukohast eksistentsiaalne küsimus, millele annab vastuse ainult elu ise, on teadagi: milline on tupp pärast sünnitust?
Selge, et sünnitus jätab oma jälje. “Eriti esmassünnitajad peaksid arvestama, et tupp jääb pärast sünnitamist paratamatult avaramaks. Sellega peaks ka mees arvestama,” ütleb dr Haldre.
Tupp taastub (loe: muutub selliseks, nagu ta jääb) umbes kaheksa nädalaga pärast sünnitust. “Igal juhul ei tee võimlemine kahju,” arvab dr Haldre viimasel ajal propageeritavate tupelihaste harjutuste kohta.
“Sünnitanud naisel tekib näiteks erutudes eritisi rohkem, sest tupe pind on suurenenud,” lisab ta, “vahel on seetõttu tuldud arsti juurde murega, et mis mul nüüd viga on.”
Sünnitus võib olla ka vabastav kogemus: näiteks anorgasmia (naine tunneb, et ei saa orgasmi) ja vaginismi (naise tupelihased tõmbuvad seksimise eel krampi, mistõttu vahekord muutub võimatuks) puhul.
Millal siis ikkagi?
/...mina teadsin raudselt, et oodata tuleb kuus nädalat. Ja ausalt öeldes, ega mind see mõte eriti erutanud ka.
Umbes kaheksa nädalat pärast sünnitust tuleks ära käia naistearsti juures. “Kui soovitakse seksida, siis enne arstil käimist võiks seda proovida – kui siis küsimusi tekib, saab arsti käest uurida,” arvab dr Haldre.
Vahel olevat siiski vastupidi: naine tahab enne seksimist tohtri juures ära käia ja kinnitust saada, et kõik on korras. “Mõnele on tõesti vaja, et öeldaks: nüüd võib,” arutleb naistearst. Ta arvab, et kõik oleneb naise psüühikast.
Nüüdisaegse seksuoloogia guru John Bancrofti raamatus “Human Sexuality and Its Problems” avaldatud uurimuse kohaselt olid 12. sünnitusejärgseks nädalaks peaaegu kõik küsitletud naised seksuaalelu taasalustanud, neist kolmandik alustas seksimist kuuendal nädalal pärast sünnitust.
Kas tõesti võib sünnitus seksihimu sootuks kaotada?
/...ma ei seksinud pärast sünnitamist üldse. Ei tahtnud. Olin lapsega kodune, mees oli kogu aeg tööl. Raha mul ei olnud ja tundsin ennast nagu vang. Kas kõigil ei olegi nii?
Selge on see, et sünnitus on naise elus Suur Sündmus, mille mitmesugused mõjud ja tagajärjed katavad mõõtskaala ajutisest eluaegseni.
Miks siis ikkagi tunnevad naised vahel, et elu kõige imelisem sündmus viib nende elust seksuaalsuse? Bancrofti raamatu andmetel võib vähese seksuaalse huvi ja aktiivsuse periood pärast sünnitust kesta mitmeid kuid, tihtipeale saavad just sel ajal naise elus alguse seksuaalsusega seotud probleemid. Raamatus avaldatud uurimuse andmetel seksis umbes 20% naistest aasta pärast sünnitust harvemini kui üks kord nädalas. Viimastel kuudel enne sünnitamist oli harvem kui üks kord nädalas seksivate naiste osakaal vaid 6%.
Kai Haldre ei usu, et sünnitus oleks otsene põhjus, miks mõnel naisel seksuaalsus kahaneb. Pigem tuleb seksihimu vähenemine muudest probleemidest – kui naine on suhtes ebakindel või on lapsega muret, näiteks peab naine lapsega kauemaks haiglasse jääma, ta tunneb ennast kurnatuna ja murelikuna. Loomulikult ei ole tal sel juhul võimalik suhtele nii palju tähelepanu pöörata, kui ta tahaks.
“Lapsesaamine on ju ühine mure. Kui paar eelnevalt teab, et võib tulla probleeme, siis saab need ühiselt läbi arutada. Kui aga satutakse äkki silmitsi olukorraga – see polegi see, millest me oleme üheksa kuud unistanud, siis tekib probleem,” arvab ta.
Väljaveninud kõht, rasedusarmid ja isad, kes “ei ole juures”
/..pärast sünnitust küsis mu sõbranna laps kohkunult, kas mul jäi üks tita kõhust välja võtmata?
/...mu boyfriend ütles mulle voodis kohe algul: minu eksil küll selliseid arme polnud!
/...mu mees tuli küll minuga haiglasse, aga laskis kohe jalga, kui asi tõsiseks läks.
“Seksuaalsus on seotud enda tunnetamisega: kuidas naine tajub oma keha. Kui naine rinnaga toidab, siis on ta ikka pisut vormikam,” räägib Kai Haldre, “võib aega võtta, kuni naine oma uute vormidega harjub.”
Kõht on pärast sünnitust välja veninud (kõhu taastumine on samuti hästi individuaalne, sõltudes lasunaha elastsusest), mõnel naised tekivad rasedusarmid ehk striiad... kõik see mõjub naise enesehinnangule. “Naised võib-olla kardavad, aga see poleks ju tegelikult normaalne, kui mees, kes naist armastab, rasedusarmide pärast lahkuks?!” julgustab arst.
Haldre arvates on igal juhul hea, et nüüd on isadel võimalus sünnituse juures olla. Samas ei pea ta õigeks mehelt lausa nõuda, et too sünnituse juures viibiks. ““Kõik ju lähevad” pole mingi argument,” ütleb ta, “kui mees ei taha, siis tuleks sellega arvestada.”
Kontrollreid – olen ma veel naisena ahvatlev?
/...ükskord panin mehe last hoidma ja läksin linna. Värvisin ennast ära, istusin baari ja tellisin konjakit. Peagi tekkis mul juba meeldiv vastassoost vestluspartner, jõin veel ja veel. Suitsu tegin ka! Olin nii õnnelik, et keegi on minust huvitatud ja valmis mulle külge
lööma.
See sündroom, mis süütumal kujul ilmutab ennast igatsusena uute riiete ja kosmeetika järele, tõsisemal kujul aga vajadusena üks väike flirt või tõsine pidu läbi elada, on kindlasti tuttav paljudele emaks saanud naistele.
“Naine tahab tunda end jätkuvalt naisena. See tunne võimendub pärast sünnitust, nii tekibki vajadus oma “turuväärtust” kontrollida,” peab arst paljudele naistele tuttavat tunnet täiesti loomulikuks.
Peaasi, et mehed sellest õigesti aru saavad ega tõtta naist ei tea milles kahtlustama.
Millal peaks mõtlema kontratseptsioonile?
/...jäin pärast esimese lapse sündi kohe jälle rasedaks. Kahtlustan, et juba esimesel korral, kui me seksisime. Päevad ei jõudnudki uuesti alata, nii ei saanud ma tükk aega arugi, et olen jälle lapseootel.
Kui tõsiseltvõetav on talurahva tarkus, et kui lapsele rinda anda, siis ei saa noor ema uuesti lapseootele jääda? “Kui toita rinnaga terve ööpäev ja kui menstruatsioon ei ole taastunud, siis on esimese kuue kuu jooksul rasestumise tõenäosus väike,” kinnitab dr Haldre, “kogu maailm kasutab rinnaga toitmist kui kontratseptsioonimeetodit, arengumaades ongi eesmärk toita imikut aastaid rinnaga.”
Kui lapsele hakatakse lisatoitu andma või kui menstruatsioon taastub, siis tuleks mõelda, mil viisil ja kas soovitakse rasestumist vältida. Kai Haldre on täheldanud, et kui pärast lapse sündi värsked vanemad suurt õnne- ja armutunnet kogevad, siis on kole kiusatus kohe uus laps saada: “Selline mõte tiksub kuni kolmandiku patsientide peas.”
Kas tõesti võib surra?
“Võib küll,” ütleb arst, “pärast sünnitust on nakkused väga ohtlikud. Kui mees on vahepeal hankinud mõne suguhaiguse ja naist nakatab, siis on asjad halvad. Äsja sünnitanud naisel, eriti kui emakakael pole sulgunud, võib nakkushaigus kulgeda väga raskelt ja lõppeda surmaga.”
Üht säärast traagilist juhust dr Haldre ka teab.
Lea Larin
Rinnaga toitmine ja seksuaalsus
Tõlgitud John Bancrofti raamatust “Human Sexuality and Its Problems”
“Rinnaga toitvatel naistel on hormoon prolaktiini tase kõrge ja munasarjade töö pärsitud. Naistel, kes ei toida rinnaga, võib normaalne menstruaaltsükkel taastuda juba kuuendaks nädalaks pärast sünnitust.
Rinnaga toitmise seoseid seksuaalsusega võib tõlgendada mitmeti. Esiteks suurendab rinnaga toitmine ema organismis oksütotsiini-nimelise hormooni teket. Oksütotsiin võib tekitada emaka kokkutõmbeid ja seetõttu võivad teiseneda tundmused orgasmi ajal.
Teiseks on rinnaga toitmisel kahtlemata sensuaalne värving: naise rinnanibud on rinnaga toitmise ajal erekteerunud samamoodi nagu seksuaalse erutuse puhul. Mõnedele naistele võib rinnaga toitmise erootiline lisadimensioon meeldida, teised võivad just sellepärast tunda süütunnet ja mitte tahta rinnaga toitmist jätkata. Nii on ka meestega: osale meestele meeldib rinnaga toitev naine, mõnedele on see eemaletõukav pilt.
Uuringute põhjal esines naistel, kes toitsid beebit kuuenda kuuni rinnaga, palju sagedamini huvi kadumist seksimise vastu kui neil, kes seda ei teinud. Ilmselt võib asja seletada sellega, et rinnaga toitmine on kurnav – tihtipeale tuleb uni rinna andmiseks katkestada, mistõttu naist vaevavad pidev väsimus ja magamatus. Ka tunnistasid küsitletud naistest just rinnaga toitvad emad, et seksimine on valus või ebamugav – rinnaga toitmise ajal on östrogeenitase madalam ja tupe limaskest seetõttu õhem.”
Imre Rammul, seksuoloog
Mees oodaku uru ukse taga
Seksuaalsuse vähenemist pärast sünnitust tuleb ikka ette. Nii meestel kui ka naistel. Enamasti just neil meestel, kes on käinud sünnitust vaatamas. Tundub, et mõnikord ülehindab paar mehe tolerantsi. Sünnitus on sajandeid olnud meeste jaoks veidikene müstiline ja hirmutav toiming, on tavaks saanud neid sellest eemal hoida.
Pilt, mis mehele tegelikult oma naturaalsuses avaneb, võib olla ehmatav – on ta ju harjunud naise suguorganist mõtlema veidi luulelisemalt, sidudes seda enam sigitamise kui paljunemisega. Pole välistatud, et mehed tunnevad alateadlikke süümepiinu: “Issand, mis ma tegin? Naine läks paksuks, siis läks lõhki... ei mingit seksi enam!”
Kui asjade ürgseid juuri vaadelda, siis isase ülesanne looduses on uru ukse juures valvata. Ei ole nii, et isane aitab hammastega midagi välja tõmmata.
Pealegi on veri naise suguorganitel mehele signaaliks, et emane pole “kargamisvalmis” – inimesel on selles osas teistmoodi kui enamikul imetajatest.
Vahest on see mingi ürgne hügieenitõde, mis lähtub kogemusest, et naine on menstruatsiooni ajal infektsioonidele eriti vastuvõtlik. Mitmete traditsionaalsete kultuuride (näiteks mõnede islamimaade) komme naist menstruatsiooni ajal roojaseks pidada kannab seega endas tunduvalt õilsamat eesmärki, kui seda lubaks oletada piibli või koraani formuleering.
See kõik võib mehel vabalt seksuaalset aversiooni põhjustada. Tahaks teada, kui palju on selles, et mees viibib sünnitamise juures, otstarbekust ja kui palju arstide mugavust? Arstidele on ju hea, kui mees sünnituse juures abistab: toob ja tassib asju, samuti on mehe kohalolekul naisele distsiplineeriv mõju – ta ei julge häält tõsta, piinlik ju.
Naistel võib seksuaalsuse vähenemine olla seotud sünnitusjärgse depressiooniga, mida esineb kaunis sageli. Ja depressioonis inimene ei ole seksimisest huvitatud.
Või ei ole rasedus olnud päris oodatud. Kuna naise jaoks on seksimine ikkagi seotud sünnitamise ja lapsesaamisega, ei pruugi üllatusena tulnud rasedus just seksuaalsust soodustada.
Kolmandaks on naine pärast sünnitust lihtsalt väsinud. Paraku võtavad naised suure osa koormusest enda peale ja mitte ainult seepärast, et mehed oleksid purulaisad, vaid sellesama ürgse urusündroomi tõttu: omas kohmetuses võib isane haprale vastsündinule hoopis kahju teha, ära tallata vm. Nii tunneb ka mees ennast väikelapse seltsis kohmetult ja siirdub pigem saaki püüdma.
Pealegi on naine pärast sünnitust alt katki, hormonaalne foon teeb läbi suuri muutusi – kõik see kokku võib seksuaalsuse maha mängida kas siis ajutiselt või pikemaks ajaks.
Pärast sünnitamist seksides tuleks eelistada asendeid, milles naine kontrollib olukorda, nii et ta ei lase endale liiga teha. Kindlat asendit on raske soovitada, kuna rebendid võivad väga erinevalt tunda anda.
Tupeeritist võib vähem olla, sellepärast võiks mõelda lubrikantide hankimisele.
