Shindo-massaaž aitab liigesevalude vastu
Aurea Massaažistuudio juhataja ning shindo- ja veel mitme idamaise massaaži spetsialist Aivar Kisant sai oma shindo-massaaÏi litsentsi 1998. aastal. Eriliseks teeb tema kontori seinal rippuva diplomi asjaolu, et koolituse viis läbi selle ala looja ise sensei Kasuko Kuratomi. Ta käib Eestis nüüd igal aastal, et õpetada meie shindo-spetsialiste.
Kuratomi arendas meetodi välja 1980. aastatel. “Tervendav shindo-massaaž põhineb vanadel idamaistel, eeskätt Jaapani traditsioonidel. See on kompleksravi, milles on venitus- ja hingamisharjutused ühendatud massaaÏi ja manuaalvõtetega,” ütleb Kisant.
Venitusharjutused
Venitusharjutustes pööratakse tähelepanu neile kehapiirkondadele, mida läbivad 12 energiameridiaani. Need on Hiina traditsioonis kasutatavad inimkeha energiakanalid.
Shindo-massaaž aitab leevendada stressi ja ülepinget, kuid pakub abi ka liigese- ja närvivalude, liigesehaiguste ja reuma puhul. “See parandab just liigesehaigete elukvaliteeti,” sõnab Kisant ning lisab, et parima tulemuse saamiseks peab inimene õpitud harjutusi ka ise kodus tegema ja looduslikke ravimeid proovima.
Shindo-seanss kestab tunni kuni poolteist. Seansile peaks kaasa võtma vabamad riided, näiteks dressid ja T-särgi või retuusid. Hea oleks, kui rõivad oleksid puuvillast,” räägib Kisant.
Massaaži tehakse põrandal mati peal ning selle juurde kuuluvad ka venitusharjutused. Neid tehakse vastavalt vajadusele ja soovile. Shindo-venitusi tehes venivad pingete tagajärjel lühenenud lihased oma normaalmõõtmetesse tagasi. Keha eri paikadesse tekkinud takistused sulavad lahti ning paraneb energia ja kehavedelike liikumine.
Shindo-massaaÏi võib teha nii lasteaialastele kui ka eakatele inimestele. Ka kehakaal pole määrav. “Mul käib siin igal aastal üks 70-aastane proua oma puusaprobleemiga. Suvel vihub aias tööd ja siis hilissügisel tuleb minu juurde puusale leevendust saama,” tutvustab Kisant. Terapeudi sõnul käib shindos ka palju harrastussportlasi, kes on ühe või teise lihase rebestanud.
Enne seansi algust vestleb Kisant kliendiga ja uurib, mis on tema probleemid. Samas tõdeb kogenud masseerija, et juba ruumi siseneva inimese näoilmet ja liigutusi vaadates saab temast üht-teist teada. Eriti oluline on just raskemate probleemide, nagu reuma puhul teada saada, milliseid hädasid ja kui kaua on olnud, et saaks teha õigeid ja tõhusaid harjutusi.
“Kui tegu on stressi või ülepingega, peaks massaaÏis käima korra või paar nädalas, kuni järgmine kord hädad välja löövad,” on Kisanti soovitus.
Tõsisemate terviseprobleemide puhul võiks käia shindoseanssidel isegi 7–12 korda. Kisant sõnab, et imet ei ole võimalik teha ja inimest tema probleemidest terveks ravida ei saa, kuid suurt leevendust pakkuda saab igal juhul.
