SIIL RUUDI: Taim, kes kaitseb end ärasöömise eest mürgiga

Kõige rohkem on mürgiseid taimi tulikaliste, piimalilleliste ja maavitsaliste hulgas.

 Mürgiseid taimi võime kohata kõikjal – metsas, põllul, aias ja isegi toas. Ainuüksi nende vaatamine ja läheduses viibimine veel ei tapa. Ohtlikuks muutub aga tervisele või elule mürgiste taimede söömine ning mahla sattumine silma või nahale.

Üks ja sama taim võib olla erinevalt mürgine või koguni ohutu inimese, rohusööja karilooma või mahlast toituva putuka jaoks. Ka inimese jaoks on kõige mürgisematel taimedel ometi vaenlaseid.

Mõnel taimel on mürgine ainult üks kindel organ, teised on üleni mürgised.  Eesti kõige mürgisem looduslik taim – harilik mürkputk on aga üleni mürgine – nii juured, vars, lehed õied ja viljad.

Tomatil on toored rohelised viljad mürgised, küpsedes aga ohutud. Rabarberil võib süüa mahlakat haput leherootsu, mitte aga lehelaba, milles on liiga palju oblikhapet.

Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud mürgiseid taimi ka erineval moel kasutama. Tubakas on tänapäeval üks tuntumaid mürktaimi inimese enda uimastamiseks. Nii Aafrikas kui ka troopilises Ameerikas on üks tuntumaid noolemürgitaimi strühniinipuu. Mürkainet saadi seemnetest ja okste koorest.

Vanas Roomas ja hiljem keskajal kasutati ohtlikke taimi inimeste mürgitamiseks. Tuntumad neist olid täpiline surmaputk, käoking, sügislill ja unimagun, kelle abil paavstid, kuningad ja keisrid hirmsa lõpu leidsid. Ka samaanid tundsid hästi mürgiseid taimi ja kasutasid neid mitmesugustel rituaalidel abivahendina.

Ohtlikud taimed

•• Kõige ohustatumad mürgiste taimede suhtes on väikelapsed, sest värvilised õied või läikivad viljad tõmbavad tähelepanu. Pealegi lapse kehamass on väike ja tundlikum väiksema mürkaine koguse suhtes. 

•• Koduaias, kus omapäi uudistab ka väikelapsi, peaks kindlasti loobuma ilusate, kuid ohtlike taimede kasvatamisest nagu jugapuu, näsiniin, kuldvihm, maikelluke, sügislill, lumeroos, riitsinus ja käoking.

•• Sagedamini kasvatatavatest toataimedest on inimesele väga ohtlikud diifenbahhia, ebakrooton, jõulutäht ja oleander.

•• Lisaks allaneelamisele mõjuvad mõned taimed kõrvetavalt või põletavalt, kui neid muljuda või katsuda nagu kõrged karuputked, aedruut, kõrvenõges, mürgipuu, piimalilled, moosesepõõsas jt.

•• Troopikas võivad kõrvetada ka mõned palmid ja mitmed nõgese sugulased.

•• Ettevaatlik peab olema ka soojamaareisilt kaasatoodud kaelakeega – mõned ilusad värvikad seemned võivad olla tapvalt mürgised, kui laps need eksikombel herneks pidades ära sööb.