Purpur-siilkübar kõige tuntum

Populaarseim on lillepeenardel ning ravimtaimena kindlasti purpur-siilkübar (E. purpurea) kui kõige dekoratiivsem ja kergemini kasvatatav liik. Lehed on tal tumerohelised, karedad, lai-ovaalsed kuni munajassüstjad ning teravsaagja servaga. Purpursete, harva valgete keelõitega ning oranĻika südamikuga korvõisikud on umbes 10 cm läbimõõduga.

Nüüd, juuli lõpus hakkabki taim õitsema, tehes seda külma deni ning kasvades ligi meetri kõrguseks.

Purpur-siilkübaral on palju erineva õiesuuruse ja värvusega sorte. Tuntuimad on valgete keelõitega ‘White Swan’, karmiinpunaste keelõitega ‘The King’ ning tumeoranži südamiku ja purpursete keelõitega ‘Magnus’.

Ahtalehise siilkübara (E. angustifolia) lehed ja keelõied on tunduvalt kitsamad, õisik veidi suurem ning punakaspruuni südamikuga. Kahkjas siilkübar (E. pallida) on heledamate roosakate keelõite ning lineaalsüstjate terveservaliste lehtedega liik.

Mesilased kaunistavad

Siilkübarad eelistavad päikesepaistelist kasvukohta ja toitaineterohket hea drenaažiga aiamulda. Paljundatakse seemnetega või jagamisega, kultivare ainult jagamisega. Kevadel ei kiirusta soojalembesed siilkübarad kasvu alustamisega, sellepärast tuleb esimesi hooldustöid ettevaatlikult toimetada.

Suuremas kiviktaimlas või püsilillepeenras sobivad siil-kübaratele naabriteks astrid, liatrised, mesiohakad, pärl-hõbeleht, päevakübarad, raudrohu sordid jpt püsikud. Tihti kaunistavad siilkübara õisikuid liblikad ja mesilased.

Siilkübarad on toredad lõikelilled ning keelõiteta kuivatatud õisikusüdamikega saab huvitavamaks muuta ka talvised lilleseaded.