Paukudega õnnistatud

Kuid esimesed vanast majast uue vuntsijad osutusid soss-seppadeks. 1995. a. märtsis peeti nendest lahtisaamiseks eramu ülakorrusel pidu. Kõneainet jätkub püstolipaugutamisega päädinud südapäevast naabritele veel tänagi. "Ma polegi seal majas rohkem käinud. Siis küll, kui sealt tulistati minu kodu akendesse," ütleb naaber Kalev Jaik, 57.

Tema silme ees oli unustamatu pilt. Toas kümme meest, üks naine. Tühjade pudelite vahel püstol. Preilna esitles end majaperemehe õena. ERA panga osakonnajuhtajana, kel ametipüstol. "Viisin paari päeva pärast katkiste klaasidega aknad sinna majja. Tegidki omal kulul korda."

Tegelikult on Aet Bergmann seni ainuke, kes olnud viie aasta eest mõned kuud ka villas seaduslik elanik

"Bergmann tuli sileda jutuga, müügu oma maja talle. Ma olen kaevanud tuhandeid haudu ja ei lähe siit ennem, kui mind jalad ees välja kantakse," tõotas üleaedne Eedi kolm aastat tagasi, kui pankur tema krunti endale lisaks tahtis. Hinnajutuni ta naabrihärraga ei laskunudki. Paraku osutus Eedi küljeluu poeg vennikeseks, kes Eedilt kinkelepinguga saadud pisikese elamise rahaks vahetas.

"Eedi kasupoeg, taksojuht Kalju, sai naabrilt kakssada tuhat. Poole eest ostis Eedile ja emale ühe toa, teise poole eest endale auto. No küll on ikka neil ületeesakstel raha. Niisugune loss pandi püsti. Uhked autod saalivad ringi," piidleb vastasmajas elav Antonina üle tee.

Vanad naabrid osutavad haljasalale, mille nõlval on kahekohaline koerakuut. "See on täpselt Eedi kunagise maja kohal." Eedi ei saa oma kauaegse kodu kohale pandud koerakuuti kaema tulla. Tema maine tee lõppes tänavu veebruaris. Seitsmekümne seitsmeselt.

Valge torniga jõukurimaja

Valge torniga eramu on kunagise vana Tartu elusoone, Jaama tänava, ääres justkui eksinud luik. Ümberringi lösutavad haledad vildakad majad. Sees elust räsitud asukad. Kuid on veel üks erand. Hoovis, mis erineb naabrite omast nagu öö päevast, paikab oma kodu katust Tartu kuulsa raamatukaupmehe Konstantin Jaigi lapselaps Kalev. Tema ei taha pankuritest kuuldagi. Poissmees (nagu naaber Bergmanngi) Kalev vuhkis vene ajal metallitööd. Kogus raha panka. "Mul oli salasoov ise äri tegema hakata. Tahtsin osta tollast Almetat (täna aktsiaselts Liilia). Rahareform nullis mu sada tuhat rubla. Mis jäi, selle võttis Otepää pank. Äh, pangad või asjad," viskab seitse aastat töötuna elanud Kalev käega.

"Kord Bergmann, kui mu maja ja krunti lunis, imestas. Kuidas pole tööd? Temal olevat nii palju, et ära teha ei jõudvat," mõtiskleb plekki lõikav Kalev.

Paljad pepud tunnelis

Kalev tunnistab, et teinekord saunast villasse lippavate näitsikute paljad pepud enam naabriteni ei paista. Bergmanni maja taha mäenõlva sisse püsti pandud basseiniga saunast läheb otsekäik maa alt majja. Uhkele saunale toodi ohvriks kunagine kuulus aed, mida mäletatakse terrassil oleva Eedeni aiana

Kuid Kalev näeks, kui tema krunt oleks tervikuna alles. "Ma olen Bergmanni peale pahane. Esiteks jättis ehitusest välja pillutud kivid minu krundile tänava äärde vedelema. Palju hullem temp on see, et linnapea Muguri ajal võeti 300 ruutmeetrit meie aiast ära. Möödunud aastal lõhkusid ühed mehed ülal nõlval aia ja saagisid minu kahekümne aasta eest istutatud õuna- ja ploomipuud maha. Traktor müttas nõlval." Kalevi ema võttis isegi kohtutee ette, et maa tagasi saada.

"Linn pakkus 11 000 selle maa eest. Me ei taha raha, vaid maad tagasi. Lõpuks anti tükike maad. Veidi eemal," räägib Kalev.

Jaikide vanaperenaine Tuuli kirjutas hingevalu vaigistamiseks kirju Andres Bergmanni postkasti. "Ma palusin talt kolme õunapuu ja üheksa ploomipuu eest 800 krooni. Ise panin kirjad postkasti. Sealt tuli üks mees meid hirmutama. Ütles, et mina ahistavat tema peremeest (Bergmanni). Selle eest võivat mind kohtusse anda. Minu küsitud summa magusate õuntega puu eest pole küll palju!"

Mõne nädala eest pääses Andres Bergmanni kuulus lapiline koer majast välja. Kalevi õuel nuhkis ühe oma tänava vanaproua väike koer. "Suur koer tuusteldas väikese vaeseomaks. Hale pilt oli. Väike vajas loomatohtri abi. Pärast koeraomanik küll rääkis, et Bergmann vabandas ja tasus pureda saanud koera ravi," meenutab Kalev koerte kisklemist. Kõrvalmaja valvab kuulikindel uks ja elektriline valvur.

Bergmanni maine tõi teisedki rikkurid

"Eedi maja lükati ümber. Bergmann himustas ka minu kahekordset (see on viie omaniku vara). Möödunud aastal tekkis teisele poole aeda metalliärimehe Viktor Tsõgankovi ehitatav silikaadist loss. Tsõgankov on aktsiaselts Liilia omanik Temagi tahtis minu valdusi endale. Ela nagu dzhunglis kahe miljonäri vahel. Vaesel ei tohi piskutki olla."

Kalev ei soostu mingil juhul oma põlist kodu müüma. "Alles saime tagastamispaberid jutti."

Sellest suvest sai Jaama tänava lossihärra Andres Bergmann veel ühe naabri. Tema pole aga õiget verd. Ilmar, 41, töötu on üks naabermaja äsjailmunud õigusjärgsetest omanikest. Tema toob eluks vajaliku kraami Annelinna prügikastidest. "Sealt saab nii süüa, leiab raha, isegi kulda. Endal peab pea jagama, kuidas ellu jääda," on pisikeses hoovimajas pesitsev Ilmar optimist.

Saatuse tahtel kuulus Bergmanni villa kunagi kirikhärrale. Mehele, kes pidi inimestele tooma rahu ja õnne. Asju, mida Bergmann oma naabritele pole toonud. Naabritele, kes kunagi ei näe itaalia marmorist kaminat, häärberi köögipõrandat katvat itaalia keraamikat, mille vahel tammeliistud ja muud ERA Panga pankrotti viinud mehe kodu luksusest.

Maja maksab vähemalt kuus miljonit

Andres Bergmanni võluv naeratus kaob näolt, kui ta näeb villa kella kõlistamas ajakirjanikku. "Ma olen viisakas mees. Aga lehele küll midagi ei kommenteeri, pealegi veel "Õhtulehele"," kaob bemarist välja hüpanud mees kuulikindla ukse taha. Uksel silt - kuri koer. Bergmann on oma varanduse hinnanud 6,9 miljoni vääriliseks.


Juugendi pärl Jaama tänaval

1914. aastal projekteeris Tartu ehitusinsener Kangro torniga juugendstiilis ehitise tööstur (pärmivabrikant) Jaan Riomarile eramuks. Pinda 228,33 m ja krunt 1138,2 ruutmeetrit

20. juulil 1936 müüs Maria Riomar oma surnud kaasa pärijana eramu 10 500 krooni eest tööstur Jaak Strommelile. Keerulistel aegadel kadus Strommel, maja EI NATSIONALISEERITUD.

1957. aasta 3. septembril ostis külmalt maalt naasnud Maarja koguduse pastor Richard Sisask Strommeli naiselt (Strommel suri 1953.a.) eramu 60 000 rubla eest koduks ja koguduse kantseleiks.

15. juulil 1980 ostis sõja- ja laulumees, vanemuislane Ants Tikk eramu pastori pojalt kirjamees Agu Sisaskilt 6500 rubla eest.

1982. aasta 31. augustist oli maja omanikuks pärnakas Vello Sirg.

1985. aastal pandi majja keskküte.

1987. aastal vahetati eramu Tartus Jaama 42 Pärnu majaosade vastu. Torniga maja omanikuks sai Jakov Tammsaar.

1990. aasta 23. oktoobril ostis Tammsaarelt maja 24 091 rubla eest Rene Kokla.

1991. aasta 5. septembril ostis Andres Bergmann Rene Koklalt eramu täpselt sama raha eest. Väidetavalt.

13. mail 1992 andis Tartu linnavalitsuse ehituskorraldusosakond loa nr. 1187 Jaama 42 krundil ümberehituse teostamiseks.

1992. aasta 22. detsembril otsustas Bergmanni erafirma Pro Invest anda ERA Panga aktsiakapitali laiendamiseks üle eramu koos krundiga. Hinnaks 3 miljonit krooni.

17. oktoobril 1996 müüs ERA Pank eramu ja krundid Jaama 42 ja 44 6,9 miljoni krooni eest Bergmanni firmale Polaris Elu. Polaris Elu peab tasuma ostu 17. oktoobriks 2001.aastal.

30. märtsil 1999 otsustas Polaris Elu müüa hoone Sartaste Haldusele.

1999. aasta maist kuulub villa Bergmanni ärisõpradele aktsiaseltsist Toplant Grupp.

Malle ELVET