SLÕL: "Alender on meiega, kaua veel?"
Üritust peeti kahes osas: päeval selgitati välja paremad nii omaloodud kui ka Alenderi laulude esitajad, kes pääsesid õhtusele kontserdile, kus laval olid tuntud muusikud.
Rannap ja noored
Õhtuse kontserdi avas Rein Rannap, Alenderi bändikaaslane Ruja päevilt. Rannap esitas pooletunnise kava, sealhulgas Ruja ja omaloomingut. Rannapi südamliku esinemise lõpetas kakofooniline improvisatsioon “ðamaan”, mille peale saalis üks beebi nutma hakkas.
Kui konferansjee Hannes Kaljujärv palus lavale päevase kontserdi eripreemia võitja Tiit Borni, oli tekkinud vaikuses selgelt kuulda ühest kõlarist kõlavat raadiot. Publiku valjuhäälsete protestihüüete peale teatas helitehnik, et pole kahjuks tema võimuses raadiot summutada, ja nii jäi nõme raadio üldmuljet edaspidigi häirima.
“Pärast käis oma maja helitehnik katusel ja keeras Kuku raadio võimsuse ikkagi maha,” kommenteeris festivali korraldaja Thea Kristal raadiointsidenti, kuid tunnistas, et ilmselt oli ka ühes kõlaris mingi viga.
Naerupahvaku tekitas publiku hulgas ka õhtujuhi teadaanne, et parimate omaloominguliste sõnade autorid on jalga lasknud. Kontserti see ei takistanud, see jätkus teise preemia pälvinud koolipoisi Pavel Ponomarjoviga, kelle klaverimäng oli suurepärane ja vene aktsent vaevalt tajutav.
Päevase kontserdi peapreemia omanik Anu Taul viis koju ka Paide linnavalitsuse välja pandud 10 000kroonise parima loo auhinna, mille hääletas publik. Anu saateinstrument oli taas õhtu populaarseim pill kitarr, klaveril saatis teda sõbranna Piret.
Kontserdi esimese osa lõpetas Virve Osila väike kimp päevakohaseid luuletusi, nagu ta tagasihoidlikult ütles.
Kontserdi teisel poolel esinesid juba tuntud nimed - Siiri Sisask & Jaan Sööt, Joel Steinfeldt jt. Osa kontserdil esineda lubanud muusikuid jäi siiski kohale tulemata. “Jäägu see nende südametunnistuse asjaks,” ohkas Thea Kristal. Esinejatele reageeris aga publik tormiliselt, kõik plaksutati tagasi.
Festival õnnestus
“Igasugustest tehnilistest viperustest hoolimata pidas festival katsumustele vastu ja oli suurepärane,” arvab Thea Kristal. “Arvasin, et noored on väga head, ja olid ka. Aga vanadki olid head ja siirad, täpselt sellised, nagu olema peab.”
Thea sõnul oli noori tulnud üle Eesti, eriti Viljandist, aga ka Noarootsist. “Sellel tüdrukul on suur tulevik,” ütleb Thea võitja Anu kohta. “Väga tore oli Pavel, kes lubas järgmine kord omaloominguga tulla, meelde jäid “Ingli ja kuradi” sõnadetegijad.”
Kitarril esinenud Tiit Born meenutas pillivaliku, hääle ja sõnalise poolega väga hiljem laulnud Jaan Sööti. Borni saatis saksofonil Ivo Lille.
Kuidas suhtub Thea Rannapi ðamaani-improvisatsiooni? “Olen seda varem tema “Päikeseklaveri” programmis kuulnud. Mulle meeldib Rannap väga,” lausub Thea ja kahetseb, et esinema pidid ka Peeter Volkonski ja Jaanus Nõgisto, aga esimene murdis varbaluu ja teine ei esine enam soolokavaga. “Kahjuks ei õnnestunud ka tehniline pool - oleksime tahtnud Volkonskile lavalt helistada.
Kõige toredam oli see, et folkkohvikus, mille kohta kartsin, et ta ei funktsioneeri hästi, läks õhtul trall lahti. Esinesid ööbima jäänud noored, pidutsemine kestis kella kolmeni,” jäi Thea üritusega rahule.
Rein Rannap tunnistas, et lahkus kahjuks kohe pärast oma esinemist, sest tal oli samal õhtul veel teine kontsert. “Aga vaim oli hästi peal,” on maestro rahul. “Rahva soe vastuvõtt häälestas, see on improviseerimise puhul väga tähtis.” Kas ta järgmisel aastal ka festivalile tuleks? Rannap arvas, et igal aastal ei tahaks klaverit mängida. “Sellisel üritusel on instrumentaalne osa erandlik, tegu on ikkagi “Koeru holaööst” välja kasvanud songwriter’ite üritusega, kes teevad ise laule ja ise neid ette kannavad.”
Aatelauluga “Südame tunnistus” võitis Anu Tael
Võitja Anu Tael on pärit Riidojast Valgamaalt. Anu isa, torupillimängija Ants Taul tunnistati paar nädalat tagasi aasta isaks. 1979. a. sündinud Anu õpib Viljandi kultuurikolled?is rahvamuusikat. Tema üllatus oli loomulikult suur. “Ma ei valmistunud eriti.” Võidulugu “Sinu lind” on tegelikult paar aastat vana, tahtsin algul tulla uuemaga, aga mõtlesin viimasel minutil ümber. Sest see vana on nii lihtne ja armas,” rääkis Anu.
Noor laulukirjutaja tahaks ka tulevikus ajada oma rida. “See on mu elu missioon, ma ei saa teisiti,” teatab ta naerdes. Ta on üles astunud juba Viljandi folgifestivalil, tal on olnud üks autoriõhtu. “Laule on päris palju, kuigi mõned on pooleli,” lausub ta. “Plaati tahaks teha küll.” Konkreetseid eeskujusid neiul pole, eesti esinejatest meeldivad väga Sisask & Sööt, Tõnis Mägi.
Auhinnaraha tuli õigel ajal, see kulub õppimiseks. “Ei taha ju kogu aeg vanematelt küsida”. Anu pole veel otsustanud, kuidas raha sõbratar Piretiga jagada.
Luuletus Urmas Alenderile
Novembri kahekümne viiendat näitab täna kalender
Eestimaa südames muusika südameid ühendab
Me usume kõik, et vaimus on Paides ka Urmas Alender
Laulik, kellele rahvas selle päeva just pühendab
Alender on meiega, kui kaua veel, ise ta küsib
Vastust teavad ta sõbrad, see tähendab igaüks meist
Seni kui sõnum sõnas ja aade muusikas püsib
Ei kustuta aeg tema nime ega laule me südameist
Meedia muretseb juba algava kultuse pärast
Pidada suureks suurt küll ühtegi ei vähenda
Neile, kes leiavad valgust Alenderi hingesärast
Tühine kära ja kõmu mitte midagi ei tähenda
Maailm on asine koht, see, kes tellib, ka maksab
Õnneks kroonid ei krooni puhast südametunnistust
Sest austus rahast ei hooli ja armastus jaksab
Hoida lauliku mälestust, see ongi Alenderfest.
Märt Milter
