SLÕL: “Ei maksa olla õpetaja, kui sa seltskonda ei valitse.”
Kirja selle kohta, et ta on valitud aasta kahekümne parima õpetaja hulka, sai Tiina Meeri kätte alles autasustamiseelsel päeval. Kiri oli juba viis päeva linna peal ekselnud, sest ümbrikule oli 21. kooli aadressiks Raua tänava asemel märgitud Pärnu maantee.
Algab abiturientide kunsti-ajaloo tund. “Ma tahan siin näha ainult kaheteistkümnendat klassi,” tuleb õpetaja Tiina Meeril, 46, klassist osa seltskonda lausa jõuga välja visata. Kaheksa kurba koju longibki ukse poole.
Siis kustuvad klassis tuled. Tänane slaidiprogramm on Hispaania arhitektuurist. Õpetaja Meeri räägib asjadest tohutult kiires tempos. Kolm aastat pole palju, et õpilaste juuste all tõsiseid väärtusi idandada. Maailmas on nii palju huvitavat, mida endasse tasub ammutada, ütleb kogu õpetaja olek.
Tiina Meeril endal pole aega olnud isegi vananeda - ka paarkümmend aastat tagasi kooli lõpetanud abiturient tunneb tänaval oma lemmikõpetaja eksimatult ära.
“See on mu esimene töökoht,” ütleb Tiina Meeri. Õpetajaks Raua tänava kooli tuli ta kohe pärast Pedagoogilise Instituudi kiitusega lõpetamist. Tänaseks on sellest juba 23 aastat.
Tedretähnidega lõbus töö-õpetuse ja kunstiõpetaja täitis kõik Raua tänava koolimaja sopid. Ajajärgul, kus poelettidel haigutas igavus ja tühjus, sai käsitööst paljude plikade lemmiktund. Igaüks tahtis olla moodne ja säravavärviline nagu õpetaja Meeri. Tema lummuses võttis mõnigi tirts nõelapadja tikkimise asemel teha hoopis ungari pluusi või punus vöö asemel uhke koti.
Nüüdseks on Tiina Meeri käsitöötunnid, millest laiem publik omal ajal kudumisraamatute ja telekooli kaudu osa sai, paraku ajalugu. Tohutu töökoormuse juures tuli millestki loobuda. “Olen valinud oma elu sisuks kunstiajaloo ja tööõpetusest kui kooliainest vabanenud. Sellest aastast pole mul isegi ühtki ringi,” tõdeb õpetaja.
Oma osa selles valikus on ka muutunud ajal: “Kui oli see “lagi ja pintsel” periood, siis oli küll tohutu teha-tahtmine. Paar korda sai koolis valmistatud koguni rahvariideid. Nüüd, panganduse ja arvutite ajal, pole näputöö järele mingit otsest vajadust. See on kõikjal kujunenud elitaarseks hobiks.”
Mõnikord õnnestub õpetajal selleks lõbuks veel aega pigistada. Ainuomases Tiina Meeri stiilis pikka ja kirevasse kampsunisse on helde käega riputatud tutte ja münte. “Egiptuses kunstireisil käies lummasid mind kaamelitekid, nendest ka tuttide ja müntide idee,” selgitab ta.
Teenib raha tööks
Kunstiajaloo tundideks ettevalmistamise juurde kuulub paratamatult ka keelealane enesetäiendus. Tiina Meeri on olude sunnil omandanud keskmiselt kobeda saksa keele.
“Mul on üle 14 000 slaidi ja lõpmatuseni videofilme, aga kõige paremad neist on seeriate kaupa saksakeelsed. Tõlgin neid nõrkemiseni. Klassides, kus pool on saksa- ja pool prantsuskeelsed, ei saa ma ühtesid ju eelisolukorda asetada.”
Õpetajateel on Tiina Meeri saanud kõrgeima võimaliku auastme - õpetaja-metoodik. See loomulikult ei tähenda veel palka, mis pelgalt põhitööst elatuda võimaldaks. “Oli ka üks niisugune aasta, kus mul oli viis ja pool töökohta,” tunnistab ta.
“Üks on see põhitöö, kus realiseerid ennast kõige kõrgemal tasemel, mis on sinu missioon. Teine ja kolmas amet on midagi sellist, kus sa ei saa teha oma maksimumi, aga seal tasutakse. Mina saan lisatööst selle raha, mille eest ma reisin. Reisin eelkõige sellepärast, et kohapeal objekte pildistada ja keskkoolis korralikult tööd teha.”
Tiina Meeri on tänulik, et kool on jõudumööda üritanud teda toetada: “Tänu sellele, et ma palju lobisen, võetakse mind juba aastaid giidina kaasa kõikvõimalikele reisidele.”
Tõeline tänu tuleb lastelt
Kell vahetundi kuulutab meeletu lärmi algust. Mürsikute undamine sunnib isegi suletud ukse taga häält paisutama. “Päriselt sellega ei harjugi,” tunnistab Tiina Meeri.
“Õpetajatöö ei ole tegelikult raske, kui jätkub võimeid. Väsitab ja kulutab just see, et oled terved päevad sadade keskel. Aastatega muutud tundlikumaks ja närvilisemaks, see trall ärritab rohkem. Teisest küljest - ei maksa olla õpetaja, kui sa seltskonda ei valitse. Seda tuleb teha üheselt, külmalt ja julmalt. Enne ikka suud lahti ei tee, kui keegi ei sahista, krigista-krägista, ei vehkle, ei keeruta, ei taha teisele midagi öelda. Alles siis, kui on saabunud selline teatrisaali tardunud vaikus, tasub midagi tegema hakata.”
Kõige keerulisem on lugu keskkoolieelikutega. “Neil on valus olla 40 minutit paigal. Nad võivad mõneks hetkeks isegi unustada ennast kuulama, aga ikkagi oleks nii hea sahkerdada, möllata ja ennast mulle demonstreerida. Kus ei saa inimsõbralikkuse ja loogikaga, seal tuleb teha kurja häält ja karjuda. Lapsed peavad aru saama, kummal pool on jõud.”
“Seni olen kiidusõnu saanud põhiliselt ikka ülaltpoolt. Pärast seda, kui saan millegi konkreetsega hakkama, on mulle mõnigi tänukiri või medal antud - nii näeb pedagoogiline süsteem lihtsalt ette. See aga, et mind ka õpilased tunnustavad, annab tohutult jõudu. Nende valituks olen osutunud ka ühel korral varem. Abituriendid hääletasid nende jaoks kaks olulist õpetajat, kellele anda preemiaks reis Vahemere maadesse. Käisime koos Odett Lillemäega (21. kooli legendaarne keemiaõpetaja) Küprosel.
Tiina Meeri suur eeskuju üle aegade on kunstiajaloo õppejõud Jaak Kangilaski. “Kaks korda on teda kuulates see haridus läbi käidud. Esimene periood oli sel ajal, kui ise Pedas õppisin. Hiljem käisin tema juures täienduskursustel. Nüüd olen ise sealsamas õppejõud.”
Mida arvavad õpilased?
Maarja-Liis Ilus, laulja (1999. aasta lend)
“Minu arvates on Tiina Meeri omal alal väga suur asjatundja. Mäletan, et ta reisis ja pildistas ise väga palju. Tema tunnid olid ääretult huvitavad ja teadmised lausa lõputud.”
Riina Põldroos, moekunstnik (1995. aasta lend)
“Ta oli üks eredamaid ja meeldejäävamaid pedagooge, kes õpetas hingega. Pärast tema kunstiajaloo loenguid oli kunstiakadeemias palju kergem õppeaineid omandada, sest tugev põhi oli all. Minul endal oli plaan moekunstnikuks õppida küll juba varem, aga mingit mõju avaldas elukutsevalikul kindlasti ka Tiina Meeri. Tema loengutest on mulle kõige eredamad mälestused jäänud Egiptuse mütoloogiast.”
Barbi Pilvre, Eesti Ekspressi ajakirjanik, (1981. aasta lend)
“Tiina Meeri tähtsus 21. koolis on eelkõige selles, et ta hakkas seal pidama kunstiajaloo loenguid. Ta tegi seda tuhandeprotsendiliselt. Ise olin esimeses lennus, kellele ta seda õpetas. Tunnid toimusid tol ajal fakultatiivkorras ja kestsid kaks aastat. Nendes oli väga prestiiþne käia. Tean mitmeid, kellel sündis just Tiina Meeri mõjul mõte kunstiajalugu ka edasi õppima minna. Enamik tuli hiljem siiski maa peale tagasi ja loobus. Tiina Meeri suhtles õpilastega nagu täiskasvanutega ja võttis meid nagu kolleege - see oli väga erandlik. Ta kutsus õpilasi ka enda juurde koju. Paljud käivad Meeride kitsukeses korteris koos praeguseni.”
Indrek Treufeldt, “Aktuaalse kaamera” peatoimetaja (1987. aasta lend)
“Ta on väga hea, emotsionaalne materjali esitaja ja hea aine tundja. Mulle andis ta peaasjalikult joonestamistunde. Kuna mulle on nii joonistamine kui ka joonestamine alati meeldinud, tundsin ennast tema käe all väga hästi.
Õpetaja Meeris oli ka karmust, aga ilusat tööd oskas ta hinnata. Minu kooliajal sai valmis õppeköök. Mul on meeles, et seal olid Tiina Meeri tehtud hästi põnevad kardinad.”
Tallinna 21. kooli praegune õpilane
“Ta annab meile kunstiajalugu ja on oma töösse väga pühendunud. Ta on aktiivne ja sõbralik. Oma rõõmu näitab ta alati välja laia naeratusega ning mõnikord ka käteplaksutamise ja keksimisega. Tema ümber on alati positiivne õhkkond ja masendavas talves mõjub ta kui ere päike.
Kõik see kokku teeb temast toreda inimese, kes armastab oma ainet ja annab seda õpilastele suure entusiasmiga edasi.”
Tallinn autasustas lemmikõpetajaid
Tallinna linnavalitsuse korraldatud konkursile “Hea Õpetaja 2000” saabus kokku 397 ettepanekut. Nende põhjal valis þürii välja 20 pedagoogi ja 9 kooli ning lasteaeda. Kõigile võitjatele kingiti arvutikomplekt. Autasustamine toimus 18. jaanuaril Tallinna Raekojas.
Hea Õpetaja konkursi võitjad
Lada Mehikas - Nõmme Noortemaja, Tiina Meeri - Tallinna 21. kool, Tiiu Saava - Mustamäe gümnaasium, Oleg Tefanov - Mustamäe humanitaargümnaasium, Heikki Silvet - Tallinna 32. keskkool, Jevdokia Moltðanova - Ümera põhikool, Olga Ivanova - Mustamäe reaalgümnaasium, Kaja Mägi - Gustav Adolfi gümnaasium, Annely Köster - Sally Stuudio, Ellu Papstel - Tallinna I internaatkool, Elviira Haukka - Rukkilille lasteaed, Priit Ratassep - Kuristiku gümnaasium, Tatjana Ðitova - Lindakivi lasteaed, Marge Kullamaa - Rõõmupesa lasteaed, Reet Luhaäär - Linnupesa lasteaed, Elve Didvig - Nõmme põhikool, Olga Tsarjova - Järveotsa lasteaed, Valentina Ivin - Kesklinna Vene gümnaasium, Tiiu Toomela - Saksa gümnaasium, Tiina Perovskaja - Tallinna 37. keskkool
Regina Hansen
