Nojah, päris 100ruutmeetrist apartementi ei õnnestu kaasas vedada, kuid ligi paarikümne ruutmeetrise elamise tõmbab vägevam dþiip või sõiduauto liikuma küll.

Lumetormis suvitama

Kui haagissuvila on kämpingus vooluvõrku ühendatud, ei erista seda peale mõningase ruumikitsikuse ja raskelt astudes tekkiva kerge värina korralikust kodust mitte miski. Isegi lumetormis ja 5kraadises külmas on viieastmeline küttesüsteemi termostaat paras kahe peale keerata, sest muidu hakkab lihtsalt palav. Suuremat sorti haagises saab lapsed vaguni tagaossa voldikuksega eraldatud magamistuppa teki alla panna ja ise veel elutoas teleri ees lösutada. Kusjuures külmkapi juurde järgmise õlle järele jõudmiseks ei pea üle ühe sammu astuma...

Tõsi, et hommikul duði alla minna, peab veepaagi ämbriga täis kandma ja heitveemahuti tühjendamise eest peab ka ise hoolitsema, kuid näiteks telgiga matkamise pahupooltega ei anna haagissuvila mõnda miinust kuidagi võrrelda. Ja hotellilegi annab kaasasveetav suvila silmad ette, sest kohvrite-kottidega jahmerdamine jääb lihtsalt ära. Kõik asjad on voodite-diivanite all panipaikades, rõivad ripuvad sirgelt kapis ja toidukraam on korralikult külmikus.

Uue haagissuvila eest küsitakse aga korraliku korteri jagu kroone (nagu eelmainitud ruutmeetrihinna järgi võib arvata) ning sestap on enamik Eestis liikuvaid haagismaju siiski kas rublaajal ise ehitatud või pruugituna ostetud.

21 aastat karavaniklubi

“Eestis on oma kümmekond paika, kus haagissuvilaga peatuda - Annimatsis, Lepaninal, Valgerannas, Mändjalas, Karujärve ääres, Pärnu jõekäärus, Peipsi ääres... Ja muidugi meie klubi kämpingus Võsu lähedal Lepispeal,” loetleb 15 aastat haagissuvitanud Ants Allikma, kes on 467 haagissuvilaomanikku ühendava klubi Eesti Karavan juhatuse esimees.

Allikma lisab, et tänavu 21. sünnipäeva tähistavas klubis on umbes 60 eestlast. “Ülejäänud? Peamiselt Soomest, aga ka Rootsist ja Saksamaalt,” täpsustab ta.

Eesti Karavani andmeil on Eestis registreeritud sadakond haagissuvilat ja autosuvilat, kusjuures paljud haagised on omaehitatud.

Klubi juhatajal on pruugitud Soliferi 7kohaline haagis, mis suviti seisab küll peamiselt Lepispeal. “Kämpingu ja selle külaliste eest hoolitsemine võtab peaaegu kogu suve,” nendib ta.

Osta või rentida?

Esimese maitse haagissuvilaelust saab kõige odavamalt kätte haagist rentides. Näiteks Eesti Autoklubi pakub 4-6kohalist karavani 480kroonise ööpäevatasu eest ning 2teljeline 6-8kohaline on 100 krooni kallim. Klubiliige saab hinnast viiendiku alla. “Mõlemad Soliferid on kümmekond aastat vanad, kuid hooldatud-remonditud. Haagises on gaasipliit, külmik, WC, küte, suuremal ka soe vesi ja duðð,” kirjeldab klubi juhatuse esimees Aivo Kuldmäe.

Kuldmäe toonitab, et suure haagise vedamiseks on vaja vähemalt nn. väikese E kategooria juhiluba ja ka korralikku ehk siis küllalt võimsat autot.

Aimar Haage Soliferi haagis- ja autosuvilaid müüvast firmast Info-Auto lisab, et väikese sõiduauto kütusekulu võib võimete piiril rühkides koguni kahekordistuda ning puhkusesõidul pole iga möödasõidu jaoks mitme kilomeetri pikkust vaba sirget varitsedes erilist võlu. Ka vajab haagisega manööverdamine (eriti tagurdamine) eeltreeningut, et mitte näiteks mõnes Itaalia mägikülas omadega tõsiselt puntrasse sattuda.

Kui esimene karavanisuvi kinnitab haagiseelu sobivust, võib juba kaaluda isikliku ratasmaja ostmist. Ants Allikma soovitab pruugitud haagist enne ostu hoolikalt kontrollida. “Põhiviga on seintesse ja põrandasse imbunud niiskus. Näiteks Soomes saab pruugitud haagist ostes kõik konstruktsioonid spetsiaalse niiskusmõõturiga üle kontrollida. Eestis seda teenust aga ei pakuta. Ka on Soomes kasutatud haagiste valik tublisti suurem kui Eestis,” annab Allikma nõu. Tema sõnul on haagissuvilate muu sisseseade - kütte-, veevarustus- ja elektrisüsteem - reeglina väga töökindel, kuid muidugi tuleb muretu suve ja talve nimel needki üle vaadata.

Elmar Ots