SLÕL: Hea meeõnn saatvat mesinikku, kellel on karvased jalasääred
“Mesi maksis turul võiga ühte hinda - kaks krooni kilo. Ja iga korraliku talu aias oli paar-kolm taru,” mäletab Elmar Lubi eelmist Eesti Vabariigi aega.
Heale meeaastale vaatamata ei usu vanahärra, et meehinnad tänavu turul langeda võiksid. “Praegu küsitakse 70-90 krooni meekilost, kõige paremini lähevad väikesed purgid.” Mee erikaalu arvestades on pooleliitrises purgis 700 grammi ringis magusat kraami.
Korralikust meesaagist saab Lubi sõnul rääkida siis, kui üks taru annab 20-25 kilo mett. “Inimene ei tohi ainult ahneks minna - osa mett tuleb talvesöödaks mesilasperele jätta.”
Segamesi teistest parem
Nõutuim on valge ristiku mesi, aga staaþikas mesinik eelistuseks põhjust ei näe. “Segamett hindan ise kõige paremaks, kuigi ka pärnaõie- ja kanarbikumeel pole viga.” Vaid kastaniõiemesi on pannud vanahärra kergelt sülitama. “Seda sain proovida aastaid tagasi lõunas, teisi õitsvaid puuliike ega taimi ligiduses polnud, mesi oli mõru nagu tubakas.”
Eestis kastaniõiemett karta ei tasu, aga kui mesila ligiduses laiuvad ainult rüpsi- ja rapsipõllud, võib meel kõrvalmaitset täheldada küll. “Ei või küll pead anda, aga mina tundsin sellel meel õlimaitset.” Lubi sõnul ulatuvad mesilaste lennutuurid tarust kolme kilomeetri raadiuseni.
“Pärna õitsemine langes kuumale perioodile, isegi öötundidel oli relatiivne niiskus väike. Märkasite ehk isegi - pärnade lehed ei kleepunud magusast nektarist, ka mesilastel oli pärnaõitest palju vähem võtta,” läheb Lubi sõnul pärnameepooldajatel tänavu raskeks.
Iga inimene mesilastega toimetama ei sobi. “Kolm kõige tähtsamat omadust - peab olema rahulik, järjekindel ja puhas,” teab mesinik.
Eestis tuleb kümne meesmesiniku kohta keskmiselt üks naine. “Need linnukesed on väga tundlikud lõhnade suhtes, aga naised ei saa ju lõhnaõlist loobuda.”
Ega ainult parfüüm pane mesilasi sumisema, ka mesiniku küüslaugune käsi tekitab kiletiivalistes pahameelt. Lubi mäletab, kuidas kord tuli osa sõgedaks muutunud mesilinde Elvast Vellaverre transportida.
Näib 10 aastat nooremana
Tõravere observatooriumis inseneri-elektrooniku ametit pidanud Lubi kinnitab, et tänu mesilastega askeldamisele on tema tervis korras ja inimesed peavad teda tegelikust kümme aastat nooremaks. Sõja ajal Keila lahingus rängalt haavata saanud mees ravis end omal ajal terveks just mesilaste abil.
“Kõikide teiste hädade kõrval sain lahti ka maohaavadest. Taruvaigu ja piirituse tõmmisega - ikka supilusikatäis päevas.”
Vanahärra kinnitab, et on kasutanud nii mesilasmürki, vaha kui ka suira. Viimast nimetab mesinik taimseks spermaks, mis sisaldab endas tervet Mendelejevi tabelit, õietolmu ja isegi mesilasemapiima. “Ainult mesilaste karvu pole ma püganud!”
Mesilasmürgi kogumisel (igas tarus on 15 grammi mesilasmürki) rakendas Lubi oma insenerimõtet - igatahes ei nõudnud mürgikogumine mesilaste elusid, ka meesaak seeläbi ei kannatanud.
Lubi sõnul olnud Leningrad rublaajal valmis mesilasmürgi eest teistest kaks-kolm korda rohkem maksma. “Nad oskasid ühes instituudis sellest kiiritustõve ravimit teha.”
Käevarde 21 nõela
Mesilassülemit puu otsast alla võtnud mesinik ütleb, et see tegevus võib õnnestuda isegi ilma ühegi sutsakuta. Samas on Lubi ühest käevarrest korraga välja võtnud 21 nõela, teist kätt ei hakanud üle lugemagi. “Siis oli küll selline tunne, nagu oleksin liitri Põltsamaa Punast korraga ära joonud,” tunnistab karskeid eluviise hindav vanahärra.
Mesilase torke puhul leevendab valu melissileht, ka see, kui tulitava koha peal hoida mulda, isegi süljega määrimisest võib abi olla. “Mingeid erimeetmeid kasutama ei pea, organism saab selle mürgikogusega kenasti hakkama. Samas tean allergilist inimest, kellel üksainus nõelamine põhjustas poole keha halvatuse. Parema käe liikuma saamine võttis aega kuid.”
Magus muutub soolaseks
Mee liigsöömisesse Lubi hästi ei usu: “Mesi muutub soolaseks. Organism hakkab vastu!”
Mesinik ise tarbib mett mõõdukalt - keskmiselt kaks supilusikatäit päevas.
See, kas teistki võib saada hea mesinik, sõltub aga teie jalasäärtest. “Hea meeõnn pidavat saatma seda mesinikku, kellel on karvased jalasääred.”
Esimese vabariigi päevil olnud Eestimaal 110 000 mesilastaru, nüüd on neid napilt 30 000. Uskudes mesinike juttu, pole põhjused mitte karvakasvus.
Mesilaste haistmismeelest
Mesilased on iseloomult rahulikud putukad. Kui nende tegevust ei segata, siis nad kallale ei tungi. Igal mesilasperel on oma lõhn, mille järgi mesilased tunnevad kohe ära, kas on tegemist oma või võõra pere mesilasega. Ka oskavad nad eraldada oma pere ema võõrast.
Inimene on õppinud mesilasi petma: annab kahele võhivõõrale perele ühesuguse meeldiva lõhna ja ühendab need üheks pereks.
Sagedasti tungivad mesilased kallale ebameeldiva lõhnaga loomadele - hobustele, kitsedele, koertele. Enamasti juhtub see siis, kui loomad satuvad mesilastarude lähedale. Eriti äge on mesilaste reageering mesilasmürgi lõhnale, see on hädasignaal. Tarvitseb vaid ühel mesilasel inimest või looma nõelata, kui sündmuspaigale koguneb hulgaliselt liigikaaslasi, igaüks valmis oma nõela kasutama. Seda mesilaste iseloomuomadust kasutas Elmar Lubi mesilasmürgi kogumisel.
Mesilasi ärritavad ka villased esemed, juuksed, habe, tume riie. Sellepärast katavadki mesinikud oma pea kattega, mille näoosas on tüllist võrk.
Mesilasi pahandavad kiired liigutused ja lendamist segavad objektid - olgu need puud, põõsad või taru ees seisvad inimesed.
Kuidas ehtsat mett ära tunda?
* Ehtne mesi niriseb lusika otsast katkematu joana. Kui mee hulka on midagi toorest segatud - näiteks suhkrulahus - jookseb see katkendliku punktiirina.
* Mesi pole päris õige ka siis, kui peret liigse suhkruga toita. Mesilase kerest läbi käinud magusainet pole võimalik naturaalsest meest eristada.
* Õige mesi kristalliseerub seismisel, võltsmesi mitte.
* Naturaalne mesi tekitab kurgus kipitust, võltsing aga mitte.
* Turul tunneb õige meemüüja käte järgi ära - lohakas inimene lihtsalt ei saa õige mesinik olla.
Allikas: mesinikud Elmar Lubi ja Aadu Irs
Millal mida süüa?
* ”Mesinduses kehtib põhimõte - mida erinevamate taimede pealt mesi korjatud, seda tervislikum ning parem ta on,” ütleb Muhu mesinik Aimar Lauge. Selleks, et mee tervistavat toimet oma nahal tunda, tuleks aastas seda viis kilo ära süüa.
* Eesti turul võib lisaks segameele leida aasalillede mett, metsaõite mett; kanarbikumee kui tuntuima ühelt taimelt kogutud mee kõrval pakutakse - olenevalt korjeaastast - ka valge ristiku, võilille-, pärnaõie-, vaarika- ja kuuseokkamett.
* Kehvveresuse korral soovitatakse süüa keskmisest suurema rauasisaldusega kanarbikumett.
* Külmetushaiguste korral võiks eelistada võilille-, pärnaõie- ja vaarikamett.
* Kindlasti tuleks mett süüa antibiootikumikuuri ajal - mesi takistab jämesooles kasulike bakterite hävingut.
* Mesi kiirendab organismi ainevahetust, seega vajalik eakamatele ja muidu aeglase ainevahetusega inimestele.
* Kuna mesi kiirendab neid ainevahetusprotsesse, mis põletavad rasvu, sobib mesi suurepäraselt ka kaalujälgijatele.
* Taruvaik, millel on meest tugevam baktereid hävitav toime, sobib pindmiste haavade ja mädase angiini raviks.
Mesi kardab kuuma
* Euroopa Liidu standardite järgi seisab mesi värskena 2 aastat, kuid kohalike mesinike arvates säilitab mesi oma tervislikud omadused tunduvalt kauem. Seda juhul, kui mett hoida 4-8 soojakraadi juures õhukindlalt klaaspurki suletuna. Suhkrustudes mesi oma väärtuslikke omadusi ei kaota, küll aga hävivad mees sisalduvad ensüümid ja vitamiinid 45 kuumakraadi juures. Nii et ettevaatust tulise teega!
Kaja Grigorjev
