SLÕL: Justament: 20 aastat hiljem
Ansambel Justament jõudis väärika tähtpäevani - kakskümmend aastat on ühe bändi kohta juba väga soliidne iga. Ainsa juubelikontserdi annab Justament täna õhtul Tartus Vanemuise kontserdisaalis. “Meil olid juubeli tähistamiseks veidi suuremad plaanid, aga nüüd piirdub kogu pidu ühe esinemisega,” võib Jaan Elgula häälest tunda väikest kurbust. “Ja ma ei arva, et me nüüd NII vanad oleksime. Tunneme end veel päris noortena, siiani hüütakse meid Justamendi poisteks. Ju oleme siis poisteks jäänud...”
Ja paarikümne aastaga on Justamendi poistel nii mõndagi huvitavat juhtunud.
Meenutavad Jaan Elgula ning Toomas Lunge.
Veidraim esinemispaik
“Kaheksakümnendate keskpaik. Esinesime Tartus laste rattarallil. Lava seal ei olnud, nii mängisime ühe ehituspaneelide kuhja otsas. Siis hakkas vihma tibutama, kuskil tekkis mingi lühis ja saime pillidest korralikult elektrit. Lõpetasime mängu varem ära, sest see muutus eluohtlikuks. Igatahes sealt alla tulles olime kõik seda “energiat” täis.
Teine veider esinemispaik oli Väno saarel Lõuna-Soomes graniitkaljul, kus mängisime sõna otseses mõttes varbad vees. Ja saarel elas üldse 16 inimest.”
Bänd ja transport
“Justamendil on olnud kokku neli bändibussi. Üks mersu kaotas ära tagumised rattad, teise mersuga tekitati libedal Tallinna-Tartu maanteel sirges kohas kurv ja aasta hiljem otsustas üks kantpeade paar end selle ilusa punase bussi vastu koogiks sõita. Viimane buss oli kõige ðefim - selline lauakeste ja tugitoolidega, kuid Hiiumaa puud viisid ka selle. See pauk oli kõige rängem - ime, et endal hing sisse jäi.”
Muusika supertiraaþis
“Vahetult enne krooni tulekut tegime koos Postimehega 20 000 kassetti, mida müüdi kokku umbes 17 000.”
Kõrgeim esinemiskoht
“Lendasime 1989. aastal Vietnami esinema. Meie bändimehel Tiit Nikopensiusel oli sünnipäev. Et me pille pagasisse anda ei julgenud, olid need salongis kaasas. Mängisime talle siis sealsamas lennukis mitme kilomeetri kõrgusel sünnipäevalood ette.”
Reklaam ruuporiga
“Vietnami kohale jõudes oli meeletu palavus, aga õhk on seal niiske. Nii kui vett nägime, hüppasime kohe riietega sisse. Kahe nädala jooksul ei kuivanud need ära, riided läksid hoopis seljas hallitama. Jaan jäi veel hullemini haigeks, kui ta enne sõitu oli. Sai kahepoolse kopsupõletiku.
Reklaami tehti meile seal omal moel: mingi vend käis ruuporiga küla vahel ja pasundas, et bänd tuleb esinema. Sellise reklaami peale tuli 1000 - 1500 inimest kohale.”
Ansambli andunud fännid
Jaan Elgula: “See oli ammu, kui meil oli üks andunud fänn, kes kontserdilt kontserdile meid kuulamas käis ja kõiki laule peast teadis. Üks tüdruk Ann, kes õppis Otsa koolis. Kinkis meile Justamendi kirjaga särgid. Ise oli nime särkidele käsitsi peale tikkinud - väga keeruline töö. Ning jõuludeks saime temalt nimelised sokid. Vahel tuli ta kontserdile lausa tordiga, mille meile kinkis. Siis ta abiellus ühe soomlasega ning pikka aega polnud temast midagi kuulda. Möödusid aastad. Kord saime laeval tuttavaks soomlastega, kes meid külla kutsusid. See oli väike koht - Karjalohja. Ja kujutage ette, seesama Ann oli juhuslikult sinnasamasse külakesse elama kolinud! Täielik kokkusattumus! Iga kord, kui me seal hiljem esinemas oleme käinud, on ka Ann alati kohal olnud. Annaks jumal igale bändile selliseid vahvaid fänne! Kõige naljakam on aga see, et Tallinnas elavad Anni vanemad samal tänaval, kus minagi.”
Publik
Justament oli alates teisest Rock Summerist igal aastal festivalil, nendest kaks korda pealaval. Esimene pealava publik oli umbes 20 000 inimest ja viimane 30 inimest. See oli viimane Rock Summer.
Mänedþer
Jaan Elgula: “Vahvaid asju juhtus ajal, kui bändi mänedþeriks oli Riho Illak - meie esimene mänedþer -, kes samal ajal oli ka noortemaja Sõprus direktor. Ta võttis mu majja tööle kui tuletõrjuja ning tuleohutuse eest vastutaja.
Ühel öösel oli bändiga mäng, mille Illak oli välja ajanud, mina pidin aga samal ajal tööl olema - oli minu valvekord. Muidugi valisin bändimängu. Järgmisel päeval kutsus Illak mind enda juurde ja küsis, miks ma töölt puudusin. Pidin talle siis selle kohta seletuskirja kirjutama.”
Lõppsõna
Toomas Lunge: “Muidugi on kõige paremad lood need, mis juhtuvad tagaruumis mängu ajal, aga neid ei sobi kirjeldada.”
Justament salvestas oma uue plaadiga endasse värsket hoogu
Enam-vähem 1500 korda kuulajate ees üles astunud Justament tähistab oma tegevuse 20. aastapäeva ka uue helikandjaga.
“Selle salvestamine andis uut hoogu. Nägime, et ei ole veel mõtet pille nurka visata, uusi lugusid tuleb küll,” ütles esijustament Jaan Elgula.
28. oktoobril 1980 Tartus Sõbra majas esimest korda avalikkuse ees mänginud mehed - tookord koolipoistena Miks Jutita nime all - on seni salvestanud ühe vinüüli ja ühe CD täie muusikat. Vanadest tipplugudest on koostatud kolm plaati.
Nüüd valminud helikandjal on Elgula sõnul kõik 13 lugu sellised, mida ei ole veel keegi kuulnud.
Plaadi nimi “Teadjamees” tuleneb tekstimeistri ja muusiku Juhan Süti laulusõnadest.
Esimese esinemise aegsetest pilli-, pulli- ja laulumeestest on praegusesse koosseisu alles jäänud vaid Elgula ja Toomas Lunge. Nimekate kitarristide Andrei Marderi (praegu USAs) ja Jüri Rosenfeldi (Soomes) asemel on 1991. aastast ansamblis samuti suurmeisterlik Viktor Vassiljev.
“Selle ajaga on mul kulunud keeli... mmmh... 324 meetrit,” teeb nobenäpp Vassiljev peast statistilise kiirarvutuse.
Suurest Munamäest ulatub seesugune kokkusõlmitud kujuteldav kitarrikeel hea mitu meetrit kõrgemale.
20aastasel ansamblil on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Elgula meelest olid Justamendi parimad päevad kümmekond aastat tagasi.
“See oli meie tippaeg emotsionaalselt, kuid mitte rahaliselt. Oli tunne, et meid on väga vaja, paljud patsutasid õlale ja ütlesid, et ajame õiget asja,” rääkis ta ja lisas, et praegustelgi esinemistel palutakse mängida toonaseid tipplugusid.
Kõige enam nägi ansambel maailma Nõukogude Eesti aegu. Moskva rahaga oli siis võimalik käia mängimas Vietnamis, Itaalias, Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias.
Krooni tuleku aegu leidis ansambel sõbrad Soomest. “Meie sõpruskond Karjalohjas ootas meid tavaliselt jõuludeks ja jaanipäevaks. Kahju, et nüüd ei ole enam aega seal käia,” meenutas Elgula.
Lunge lisas, et sõbralik ühendus karjalohjalastega on säilinud ning et mõnigi neist on lubanud tulla sünnipäevakontserdile, mille Justament annab 17. novembril Vanemuise kontserdimajas.
Sealsamas on võimalik esimest korda näha uut heliplaati “Teadjamees”, millelt kõlab Elgula määratlusel XXI sajandi Justamendi muusika.
Raimu Hanson, Postimees
Justamendi liikmed
1. Toomas Lunge
2. Jaan Elgula
3. Tiit Nikopensius
4. Ivo Peetso
5. Andres Dvinjaninov
6. Urmas Helin
7. Ott Kask
8. Kuno Rääsk
9. Art Hansberg
10. Teet Saviauk
11. Andy (Andrei) Marder
12. Indrek Kalda
13. Vladimir Aleksejev
14. Viktor Vassiljev
15. Alari Piispea
16. Tiit Kevad
17. Kaido Soobik
18. Jüri Rosenfeld
19. Ivar Kannelmäe
Lühiajaliselt:
20. Tiit Kõrvits (festivalil Itaalias)
21. Silvi Vrait (CD & festivalid & kontserdid)
22. Jaak Ahelik (jamm)
23. Vjatðeslav Kobrin (stuudio)
24. Jaan Karp (noorsoo- ja üliõpilasfestivalil Moskvas, 1985)
25. Tõnis Kõrvits (stuudio)
26. Tõnu Raadik (kontserdid & jamm & stuudio)
27. Ivo Linna (ansambli auliige)
28. Priit Pihlap (kontsertid & “keha”)
29. Vello Toomemets ( kontserdid & jamm)
30. Juhan Sütt (kontserdid & jamm & keha)
31. Kait Tamra (esinemised)
32. Jaak Jürisson (stuudio)
33. Jaak Joala (jamm)
34. Tarmo Pihlap (kontserdid)
35. Rein Orn (kontserdid & stuudio)
36. Tõnu (Tõun) Timm (esinemised & jamm)
37. Peeter Oja (jamm)
38. Tarmo Leinatamm (jamm & kontserdireis Vietnamis)
39. Hannes Võrno (jamm)
40. Kärt Tomingas (kontserdireis Vietnamis)
41. Thea Paluoja (kontserdireis Poolas & lasteetendused)
42. Aivar Mäe (kontserdireis Poolas)
43. Erki Berends (jamm)
44. Jüri Aarma (jamm)
45. Antti Kammiste (stuudio)
46. Heidi Tamme (kontsert)
47. Vello Orumets (stuudio)
48. Boris Lehtlaan (kontsert)
49. Uno Loop (stuudio)
50. Heli Lääts (stuudio)
