Sõbralikud iraanlased ei lukusta välisuksi
Mart Mürkel ja Erik Pikknurm on tavalised Eesti poisid – üks töötab kaupluses, teine õpib Tallinna tehnikaülikoolis. Juunis tekkis poistel plaan lihtsalt niisama Iraanis ära käia. Mõlemad kinnitavad kui ühest suust, et reisimine ei pea tingimata kulukas olema. Kuu aega võib eksootilistes paikades reisida ka siis, kui rahakoti peale väga vihane pole.
Et jõuda Iraani, pidid poisid oma teekonnal läbima nii Gruusia, AserbaidÏaani kui ka Türgi. “Gruusiasse sai Riiast otse lennukiga, aga siis pidime juba ise vaatama, kuidas edasi saame. Eesmärk oli võimalikult kiirelt Iraani jõuda,” räägib Mart. Eriku sõnul läksid nad Iraani lihtsalt selleks, et keegi teine seal eriti ei käi. Lisaks veel kultuurielamus.
Huvitavaid muljeid võõrast kultuurist on poistel palju. “Bussiga Gruusiast Türki sõites otsustas bussijuht sõiduki lihtsalt kinni pidada – bussijuhi sõbral tuli tahtmine meile ‰a‰lõkki teha. Ja mitte keegi ei nurisenud selle viivituse pärast,” räägib Mart ja kiidab grusiinide külalislahkust. Gruusias sattus Erik pildistama ka sõjaväekonvoid. Iraanis läks ta kogemata filmi ilmutama, kuid seal on sõjaväeobjektide pildistamine rangelt keelatud. Õnneks ei juhtunud midagi. Gruusias lõid pätid Mardi “auti”, aga õnneks polnud temalt midagi ära võtta ja poiss jäeti rahule.
Taksojuht pakkus raha
Mardi sõnul on Eestis mitmeid seljakotiga rändajaid, kuid Iraan ei kuulu just populaarseimate sihtkohtade hulka. “Iraanlased olid meid nähes imestunud, sest nii noori inimesi seal rändamas ei kohta,” ütleb Mart. “Mõni nägi turiste esimest korda. Meid pildistati, lapsed tulid lausa ligi ja küsisid autogrammi. Sõjaväelased tahtsid meiega grupifotosid teha,” on poisid imestunud.
Poiste sõnul oli iraanlastel endiselt meeles sõda Iraagiga, kõikjal võis näha märtrisurma läinud meeste pilte. Eriku kinnitusel ei olnud Iraanis meedias kajastatavat Ameerika-vastasust näha, pigem valitses viha juutide vastu. Meedias loodud Iraani-pildi tõttu olid murelikud ka poiste kodused. “Kui käisime Iraani mobiilside kohta nõu küsimas, küsiti imestusega, miks me küll sinna tahame minna,” meenutab Mart, “Eestis arvavad paljud, et Iraan on ainult terrorism.” “Tegelikult oli Türgis palju hullem,” jätkab Erik. “Olime Kurdistanis, kus turiste vaadatakse läbi püssitoru.”
Lääne-Iraani jõudsid poisid vahetult pärast aserite ja türklaste vahelist konflikti – aserid olid tapnud kümme türklast ja põletanud maha riigipanga. See oli üks väheseid kordi, kui Iraani sõjaväge tegutsemas nähti. Sõjaväeteenistust läbimata ei saa noor mees Iraanis isegi passi.
Iraan on siiski islamiriik, mille reeglitega on raske kohaneda. Silma hakkas just naiste ja meeste ebavõrdsus ning seda igal pool – ühissõidukites, söögikohtades. “Naljakas oli see, kuidas Iraanis algasid jalgpalli maailmameistrivõistluste ülekanded 30 sekundit hiljem, et saaks telepildist välja lõigata kõik rohkem keha näitavad naisterahvad tribüünidel,” räägib Erik.
Poisid sattusid Iraanis ka kohaliku meedia huviorbiiti ning andsid Bojnourdi linna ajalehele intervjuu. “Muuhulgas küsiti, kas Eestis võib valitsust kritiseerida. Vastasime, et meil võib valitsust niimoodi lausa kukutada, ja neil jäi suu lahti,” räägib Erik ja kinnitab, et Iraanis võib riigivastast tegevust karistada avaliku poomisega.
“Soovitan inimestel kindlasti Iraani külastada, see on sõbralik ja külalislahke riik, inimesed ei pane kodust lahkudes isegi uksi lukku. Eredalt on meeles, kuidas üks taksojuht meile ise sõidu eest raha pakkus,” lisab Mart.
Mardil on juba teada ka järgmine reis – Liibanoni ja Süüriasse. Ta loodab, et teeb reisi esimesel võimalusel teoks.
Vaata pilte:
www.martmyrkel.msn.ee
