Söömine peab olema meeldiv kogemus
2007. aastal tellis Eesti toiduliit kolme Balti riigi toitumisharjumuste uuringu. Tulemused näitasid, et eestlaste söömisharjumuste järgi on lõuna- ja õhtusöögilaual soe toit ning enamikule on just lõunasöök peamine soe söögikord. Tervise arengu instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel ütleb, et kuigi Eesti inimeste toitumisharjumused on iseseisvusaastatega oluliselt paranenud, ei saa valitseva olukorraga rahul olla – eriti teeb muret südame tervis. Toitumisharjumused võivad tagada hea tervise, kuid võivad soodustada ka haigestumist. Tasakaalustamata toitumisega võivad kaasneda südame- ja veresoonkonna haigused, rasvumine, suhkurtõbi, liigeste ülekoormus ja ka mõned vähiliigid.
Seda, et tervis ja toitumine on omavahel otseses seoses, ei sea enam keegi kahtluse alla. „Õige toitumine tagab tõhusama töö ja aitab vähendada emotsionaalset stressi. See omakorda vähendab töölt ärajäämist haigestumise või mõne muu põhjuse tõttu. Samas saab töötajate tervist väärtustav organisatsioon kaasa aidata maine kujundamisele ning kasutada seda võtmena oma äri eduks.”
Parem toit töökohas
Võrdluses teiste Balti riikide elanikega ilmnes, et suur osa eestlasi lõunatab väljas, samal ajal kui näiteks enamik leedulasi teeb seda kodus. Seega sarnaneb eestlaste käitumine soomlaste omaga, sest Soomes sööb iga kolmas lõunat töökoha toitlustusasutustes. Tarbijauuringute tulemused toovad välja ka tõiga, et suurema sissetulekuga inimesed eelistavad tavaliselt lõunatada töökoha kohvikus.
Mitmed Põhjamaades korraldatud pikaajalised uurimused ja programmid tõestavad, et töökohas pakutava toidu kaudu on võimalik kujundada inimeste toitumisharjumusi, töövõimet ja tervist. Teemast andis hea ülevaate septembri lõpul Tallinnas toimunud rahvusvaheline konverents „Parem toit töökohal – Põhjamaade ja Baltimaade kogemused”.
Konverentsil oli üle 20 ettekande, muu hulgas tutvustati põhjalikult vahetustega töötavate inimeste toitumist puudutavate uuringute tulemusi. Samuti seda, kuidas on töökohas tarvitusele võetud meetmed mõjutanud töötaja töövõimet ja töö tulemusi. „Konverentsil tutvustati töökohtade toitlustajate tunnustamise programmi, mis motiveerib toitlustajaid tervislikke menüüsid koostama. Ühe võimalusena toodi esile pakitud ja valmis lõunaeine töökohas pakkumine, mille valmistamisel on arvestatud tasakaalustatud menüü koostamise soovitusi.”
Tööandja pühendumust näitab kas või see, kui töötaja tervise edendamine on organisatsiooni üks eesmärke, kusjuures kaasata tuleks ka töötajad. Töökeskkonda puudutavad muudatused, näiteks tervisliku toidu kättesaadavus, võimalus süüa töökoha läheduses, aga ka tervisliku toiduvaliku maksumus, vajavad suuremat juhtkonna panust. „Sageli peetakse inimese lõunatamisega seotud tegureid töötaja isiklikeks valikuteks ning seda ei seostata töökeskkonna pealesurutud võimalustega. Söömine pole ainult toitained ja vitamiinid taldrikul, vaid sellele lisandub veel sotsiaalne mõõde ehk kuidas ja kellega süüakse. Söömine peab olema meeldiv kogemus, mitte ainult kõhutäide,” selgitab Sammel.
Lihtsaid soovitusi tööandjale:
•• selgitage välja töötajate lõunatamise harjumused ja vajadused;
•• seadke ühine eesmärk, muutke tervislike valikute tegemine lihtsamaks ja kaasake ka töötajad;
•• muretsege töö juurde külmkapp ja toidu soojendamiseks pliit;
•• lõunasöögi nautimiseks olgu piisavalt aega;
•• jagage teavet tasakaalustatud toitumisest, innustage töötajaid;
•• uurige, mida teevad teised ettevõtted oma töötajate toitlustamise parandamiseks.
