2005. aasta märtsis loodud Estdirect Office OÜ on märkinud oma tegevusalaks postimüügi ning pakub eri kaupu, toidulisandeid ja esoteerilisi materjale. Paljude (naiste)ajakirjade lehekülgedel leidub reklaame, mis kutsuvad pillide abil kõhnuma, rindu suurendama või lubavad igavest õnne, kui muretsed endale sadu kroone maksva sõrmuse. Seejuures lubatakse isegi raha tagastada, kui imerohud ei peaks rindu suurendama või sõrmus rikkust ja õnne majja tooma. Firma juhatuse liige on salapärane Prantsuse päritolu ärimees Gilbert Marcel Dalbergue (54), kes ise resideerub Varssavis ning kelle kohta on väga vähe teada.

Eestis esindab aga firmat Leonora Linter (56), kes ei puutu postimüügi ja kullerteenuse osutamisega kokku esmakordselt. 1998. aastal loodud firma Linter & Ko on Ameerikas baseeruva Federal Expressi Eesti esindaja, mis kerkis 2001. aastal huviorbiiti sellega, et nõudis ukselt-uksele kulleriteenuse puhul kliendilt lisatasu veel ka Eesti-sisese transpordi eest. Leonora Linter on seevastu mitmekülgne inimene, kes peale äritegevuse kuulub ka Vene Erakonda Eestis ning peab 19. septembril astuma Tallinna Kütte poolt esitatud hagi pärast võlgnikuna kohtu ette. Telefoniga suudab naine aga tabamatuks jääda. Pärast pikki järelepärimisi selgub, et ta viibib hetkel hoopis Soomes, mistõttu jääb vastuseta mitu küsimust, nagu kes on salapärane prantslane või kes on Esmeralda. Iseasi, kas Leonora Linter isegi oskab neile küsimustele vastata.

Ka meile on liiga tehtud

Estdirect Office OÜ teenis möödunud aastal üle 3 miljoni kroonise puhaskäibe puhul  ligemale 400 000 krooni kasumit. Firma registreerimise aegu kinnitati kontakttelefoniks number, millel täna vastab hoopis reisibüroo Statam International, kelle juhataja tunnistab, et seniajani saadakse mõnikord päevas 20–30 võõrast kõnet, ehkki Estdirect on lubanud juba ammu numbrit muuta. Kahte firmat sidusid varem ka ärisidemed ning Statam Internationali juhataja sõnul aidati Estdirect OÜ asju ajada. “Jah, pakkusime neile õigusabiteenuseid, tulime neile vastu ja andsime neile ka telefoninumbri kasutada, kuna tegelikult asub nende peakontor Lätis,” räägib firma esindaja ja ütleb, et Luxori sõrmust ei ostaks ta küll mingi hinna eest: “Minu arust on see pettus.” Tema sõnul on Estdirect OÜ neile võlgu – just telefoninumbri kasutamise eest ja juba üle aasta: “Esialgu maksid nad korralikult, aga siis, kui telefoni kasutamise eest raha küsisime, sai Leonora päris vihaseks. Tunnen, et ka meile on liiga tehtud.”  

Samas aitas Statam International asju ajada ka Leonora pojal Dmitri Linteril, kes on Vene Erakonna esimees, kandideerinud europarlamenti ning keda nimetatakse üheks pronkssõduri eest seisva liikumise Notšnoi Dozor eestvedajaks.

Dmitriga seotud firma OÜ Damodara, mis tegeleb viiruki ja lõhnaküünalde müügiga, numbrilt tervitatakse helistajat “hare krišnaga” ning muud peale selle, et Dmitrit pole, ei osata öelda. Ka ei vasta Dmitri mobiilinumber.

Kommentaar

Kadri Põldaru

keskkriminaalpolitsei pressiesindaja

Juhul kui inimestele on lubatud midagi, mida pole, ja kui ka raha ei tagastata, on tegemist kelmusega. Kui inimesel tekib kahtlus, et teda on petetud, tuleks pöörduda politsei poole. Praeguseks hetkeks pole meie poole keegi vastavasisulise kaebusega pöördunud.

Kui öelda inimesele: kui sa nii ei tee, siis juhtub sinuga halbu asju, siis seda võib pidada ähvarduseks. Siiski tuleb hinnata reaalset ohtu inimesele – kas seda on või mitte.

Kommentaar

Aadu Luige, Tallinna tarbijakaitse ühingu esindaja

Õnnetoova sõrmuse osas on meile siiani minu teada laekunud üksainus kaebus, kuid firmaga ei saa mitte kuidagi kontakti. Inimestel tuleks nähtavasti pöörduda kohtusse, kuid see muutuks lõpuks väga tüütuks.

Tarbijakaitseametisse on “Pealtnägija” andmetel laekunud viis avaldust.

Eksperiment: kuldsed tabelid

•• Kolmapäeval näitas “Pealtnägija” lõiku õnnetoovast Luxori sõrmusest ja Esmeralda reklaamidest. EPL-i Laupäeva toimetuse juhataja Ene Poll tellis juba märtsis ajakirjandusliku eksperimendi korras endale Luxori sõrmuse. Ene Poll jutustab: “14. juunil tõi sekretär postiteatise, et tuleb tasuda 418 krooni – saabunud oli mu umbes kolm kuud tagasi tellitud õnnelikuks tegev Luxori sõrmus.

•• Koos sõrmusega saan Esmeraldalt pika kirja, milles ta pakub kolmeks kuuks kuldseid tabeleid, mis aitavad rikkaks saada. Nende eest tuleb maksta 399 krooni. Tabelid kujutavad endast kuupäevi ja kellaaegu, millal mängida Keno- ja Viking-lotot ning millal korraldada tähtsaid töö- ja armukohtumisi. Olen ostnud kolm lotopiletit, esimesel korral jäin ostmisega kolm tundi hiljaks ja ükski number ei läinud täkke, teine kord omandasin pileti kolm minutit varem ja paar numbrit läksid täkke.

•• Koos tabelitega saabus kiri, milles Esmeralda teatab, et on pöördunud minuga seotud kartuste pärast oma sõbra Don Jose poole, kes on nõus loobuma oma õnnetoovast talismanist, Agadezi ristist kõigest 299 krooni eest. Risti ma ei telli, kuid Esmeralda ei jäta mind rahule: uues pikas kirjas ennustab ta mulle väga tähtsat sündmust. Kirja ei saa pidada ähvarduseks, kuid ebameeldivustunde see tekitab. Seegi saadetis nõuab raha – 399 krooni eest saaksin “Pühendatute suure salajase juhendi”. Miks ei jäeta mind rahule, kui olen otsustanud nn õnneahela katkestada?