Soul Spectrum võtab asja nooblilt

14-15. märtsil toimub Kumu suures saalis üritus "Soul Spectrum". Korraldajate sõnul taotlevad nad eelkõige vaba ja sundimatut kontsertõhkkonda, kus iga muusik jutustab publikule elust ja meile olulistest asjadest nii nagu peab - ausalt, vahetult ja isiklikult. Ning muhedamalt kui Dagö seda kunagi suudaks?

Ursula Rucker (USA)

USA's Philadelphias sündminud ja kasvanud Ursula Rucker ei laula ega mängi pilli. Ta on kõnelev artist. Üks tähelepanuväärsemaid "spoken word" poeete maailmas, kes hakkas enda ümber toimuvat kirja panema juba väikse tüdrukuna, hiljem kujunes temast Philadelphia poetry liikumise üks peamisi arhitekte.

Nii nagu eelkäiad ja mentorid Jill Scott-Heron, The Last Poets ja Sonia Sanchez, kelle sõnumid on väga otsekohesed, räägib ka Ursula asjadest nii, nagu need on. Ursula Ruckeril on asju öelda ja õnneks ta ütleb need välja. Tema lüürika on jõuline ning alati aus ja vahetu. Võitleb kõige vastu , mis on vale, ebaõiglane ning olgu need jutustused nii sotsiaalkriitilised kui tahes, võib alati selles kogeda inimlikku mõõdet - sügavat hingestatust, soojust ja sisemist soovi mõjutada midagi heas suunas. Ning seda ka ta teeb, sidudes oma lüürika muusikaga uueks ja jõuliseks kunstivormiks.

Sibul, Sooäär, Saaremets

SSS on pigem eksperimentaalprojekt kui seltskond iga päev õlg õla kõrval koos töötavaid muusikuid. Miksides omavahel jazzi, bossa-noovat, elekroonilisi rütme ja New Yorgi all-linna helisid on tulemuseks mitmeplaaniline ja kohati psühhedeelne atmosfäär, mille lummus on kummastav. Ehk on selleks karismaatiline Riho Sibul. Võib-olla pisut neurootilise käekirjaga kitarrigeenius Jaak Sooäär.Võib-olla Raul Saaremetsa ebamaised rütmiluubid. Esmapilgul üksteist välistavate doktriinide, viie väga erineva helimaailma kokkusaamise hetked on midagi enamat, kui see mida me saalis kuulma oleme harjunud.

Terry Callier (USA)

Terry Callier, Curtis Mayfield'i lapsepõlvesõber, on mees kes tuli 1965. aasta Chicagos välja uuendusliku soundiga, millel tugevasti jälgi spirituaalsest jazzist, soulist ja mustast folgist. Tänaseks on ta maitsmas koostöövilju tantsumuusika innovaatorite 4 Hero ja Incognitoga. Paljuski DJde, nagu Gilles Petersoni, Dr Bob Jonesi ja sarnaste valgustatute vedada olnud Suurbritannia uuema põlvkonna jazz-scene avastas vahepeal 15 aastaks ära unustatud Terry Callieri 1990ndate keskpaigas enneolematu ärevuse ja õhinaga. See õhin, tundub, kestab siiani ja on vahepeal levinud kõikjale Euroopasse, Jaapanisse ning tagasi laulja kodumaale USAsse. Terry Callieri looming praegu 21.sajandi hakul on elusam kui kunagi varem, tema taasavastamine uuema põlvkonna poolt on andnud mehele legendi staatuse. Ja miks ka mitte, sest Callieri laulumaneer ning hingestatud folk-jutustused on tõesti märk millestki suuremast ja ajatumast, ühendades ja inspireerides läbi oma loomingu mitmeid põlvkondi. Terry Callier astub üles 7 liikmelise bändiga.

Tõnis Mägi ja Chalice

Peaaegu et kaks Tõnis Mäge, noorem ja vanem. Nad lubavad, et laulavad teineteise laule ja teevad täitsa uut muusikat. Sel ühisel ülesastumisel ei ole midagi vana. Nad on rohkem sarnased kui esialgu tundub, meloodilise joonise poolest, hääle poolest isegi. Just nagu kaks kahe põlvkonna muusikut istuksid ühe pingi peal. Võiks öelda, et Chalice ja Tõnis Mägi on mõlemad ühel või teisel moel ühiskonnakriitlised maailmavaatlejad, aga äkki on see hoopis ausus ja otsekohesus?

Näitus

Soul Spectrumi raames avatakse spetsiaalne kunstinäitus, kus astuvad üles kunstnikud Margus Tamm, Laura Kallasvee, Herkki-Erich Merila, Kaarel Kurismaa, Toomas Volkmann Raoul Kurvitz, Urmas Muru, Hannes Unt ja Kiwa Caviar.