Stiil: Manele Manele Manele

Tänaseks põhiroaks pakume mustlassugemetega Balkani rahvusmuusikat, aga see pole veel kõik, lisame pisut räpi ja r&b vürtsi, naiste magus armastus kuulub vaid mulle ja muideks, ma olen nii vihane tegija, et mu vaenalsed lõpetavad mudas, valame saadud tulemi üle paksu popmuusika kastmega ning saadud maiuspala sobib ideaalselt vanasse Dacia auttomakki, turul kauplemiseks või üheks korralikuks läbuks. Rumeenias sündinud tänapäevane manele alustas populaarsuse kogumisega Bukaresti undeground pidudel 1980. lõpul ja 1990. algusaastatel, kui Türgi ja Araabia muusikapalasid hakati uutmoodi tõlgendama. Võrreldes tänase manelega toimetas esimesi manele bände Azur üsna rahvusmuusika valdkonnas, kruttides pisut traditsioonilisele käsitlusele tempot juurde.

Kreeka, Bulgaaria ja Serbia popmuusikutele valmistavad Rumeenia manele meistrid pidevat peavalu, kuna ilma luba küsimata coverdamine käib stiili juurde samamoodi nagu silmapaistev, kirju ja kallis riietus. Kui finantsi ei jagu aitab välja turukaup, perfektse viimistluse tarbeks tuleb silm peal hoida geelivarudel ning aeg-ajalt hõõruda läikima jämedamad kuldehted.

Kuumadest artistidest väärib mainimist kindlasti väikest kasvu mehike nimega Adi de Vito ehk Adrian Copilul Minune ehk Manele Keiser, kelle kassette ja CD-plaate hakkab silma kõikvõimalikes ja võimatutes kohtades. Ilusate tüdrukute vahel meelitab kuulajaid puusi hööritades veel näiteks tegelane Florin Salam, muideks salami tähendab tõlkes vorsti, nagu adidaš botast ning xerox paljundamist. Kaunite meeste seas purjetavad manelemerd vapustavad Denisa ja Laura Vass.

Kõrgem klass versus madalam
Eputava suhtumise, väljakutsuva käitumise ning lohaka keelekasutuse tõttu ärritavad manele artistid Rumeenia arvamusliidreid, kes tihti nimetavad manelet pseudo-muusikaks. Hinnangud vastuolulise stiili osas langevad kahte leeri, väikelinna ainsas ööklubis manelet ei kuule, hip hopi rütme nautivate noormeeste sõnul kuulavad sellist muusikat vaid tüdrukud ja mustlased, sest keegi ometigi ei lange nii madalale. Järgmisel päeval tatsab manelet üürgavast autost välja aga ei keegi muu kui klassikaline kohalik noormees.

Kuigi üleriigilised raadiod manelet kergesti eetrisse laskma ei kipu, siis kümned ja kümned populaarsed väiksemad mitteametlikud raadiojaamad on pühendanud uue muusikastiili esitamisele ja edendamisele. Hip hopi ja reggaetoni väljumine undeground scene`ist ning laienemine ühe sotsiaalse klassi loomingust globaalseks muusikaks on asjade käik, mida ennustatakse tihti manelele, tänamatu oskus see tuleviku nägemine.

Turbo-folk ja chalga
Paralleelselt manelega on Balkanimaades kasvanud, muutunud ja saanud kohati kriitika osaliseks mitmed sarnaste elementidega stiilid, millede juured ulatuvad endise Jugoslaavia neo-folk rütmidesse ning lääneliku popmuusika valdkonda. 90-ndate alguses Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning tänase Montenegro kollaboratsioonina hoo sisse saanud turbo-folk elutseb täna jõudsalt ka Horvaatias, Sloveenias ja Makedoonias. Kõrgklassi poolt vulgaarseks ja odavaks peetav turbo-folk, mille tipptegijate nimistusse kuulub paras ports pikakoivalisi naisterahvaid, on võrreldes nurgelise ja mitmetahulise manelega pisut enam lihvitud ja ühtlast ning meloodilist joont hoidev armuulg. Erilise elamuse pakub kunagise euroträna lohistaja 2Unlimited loo “No Limit” kohalik versioon “200 kilomeetrit tunnis,” mille tagajärjel ei üllata enam nimetus techno-folk.

Nõukogude Liidu mõjusfäääri kadumise ja lagunemisega sarnaselt eelpoolmainitud stiilidega tuurid üles lükanud Bulgaaria chalga pidutseb samuti sõiduvees, rahvuslikuks popmuusikaks nimetatav chalga on võrreldes eelpool kirjeldatud manele ja ne-folgiga vähem tempokas, meloodilisem ning õrnahingelisem.

Tšeki manelet, tšeki Costi Ionita ja Alberto uptempo seiklusi Amsterdamis.