Südame rütmihäire on tihti looduse tahtmatu näpuviga
Põhimõtteliselt tekivad rütmihäired siis, kui südame elektrilise juhtesüsteemi töö on häiritud. Mõnikord on selline viga kaasasündinud. “Looja on töö käigus valeühenduse teinud, aga enamasti on rütmihäire põhjus südamesse hiljem tekkinud,” ütleb dr Hasso Uuetoa. Suurt osa rütmihäiretest põhjustavad kõikvõimalikud teised tõved: sagedastest kurgupõletikest tekkinud reuma, põletikulised kolded organismis (katkised hambad!), südamelihase infarkt, klapirikked, kõrgvererõhutõbi, kilpnäärme ületalitlus jne.
Normaalselt töötab süda nii, et kojad ja vatsakesed tõmbuvad kokku korrapäraselt, südamelööke peaks rahuolekus olema minutis 60 - 90. Aga vahel petab selline näiline normaalsus ära. “Südamelöökide arv on normis, aga tegelikult on inimesel ikkagi rütmihäired, mille näitab ära tavaline kardiogramm või südamesisene kardiogramm. Asi on selles, et pulss näitab tegelikult südamevatsakeste tööd. Kojad võivad samal ajal hoopis kiiremini töötada.”
Rütmihäired esinevad hooti
Enamik rütmihäireid esineb hooti ja võib juhtuda, et arsti juurde minnes on kardiogramm normis. Rütmihäireid võib püüda registreerida kaasaskantava väikese EKG-aparaadiga, mida patsient kannab 24 tundi (protseduuri nimetatakse Holter-monitooringuks).
Rütmihäireid liigitatakse aeglasteks ja kiireteks. Rütmihäired, mis tekivad südamekoja tasemel, on arsti sõnul healoomulised. Vatsakeste tasemel toimivad kiired kui ka aeglased rütmihäired on tunduvalt halvaloomulisemad.
“Kui tegu on aeglase rütmi-häirega (südame löögisagedus alla 60 minutis), võib inimene minestada, tal käib pea ringi, ta on nõrk või jõuetu. Otsest seost vererõhuga ei ole, kuigi vahel on tõepoolest nii, et kui süda lööb aeglaselt, siis kompensatsiooniks vererõhk tõuseb. Oleme näinud üksikuid patsiente, kellel on aeglane südame löögisagedus stimulaatoriga normi saadud. Siis vererõhurohtude vajadus väheneb,” räägib Hasso Uuetoa.
Aeglaste rütmihäirete raviks arsti sõnul ühtegi head rohtu ei olegi. “Ainus vahend, millega löögisagedus normi saada, on rahvapärase nimega südamestimulaator ehk õigemini tehisrütmur. Tegu on tikutopsisuuruse aparaadiga, mis paigaldatakse kohaliku tuimestusega rindkere vasakule poole naha alla. Veeniharu kaudu viiakse südamesse vastavalt vajadusele üks või kaks elektroodi, vahel on neid ka rohkem vaja. Kõik oleneb haiguse vormist. Stimulaator hakkab andma umbes 2,5voldiseid impulsse, millele süda reageerib kokkutõmbega.”
Tehisrütmur päästab
Stimulaator peab vastu umbes 10 aastat. Aparaadi tööiga oleneb natuke ka sellest, kui intensiivselt see töötama peab. Kui inimese süda töötab kiiremini, on stimulaator kontrollreÏiimil ja patarei kestab kauem. Selline stimulaator hoiab küll aeglase südamerütmi ära, kuid tugevamini lööma see südant siiski ei pane ja ka vahelöögid või kiired rütmihäired võivad alles jääda.
Aastas paigaldatakse Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis südamestimulaatorid umbes 800-le inimesele.
Tee kõik selleks, et su süda oleks ja püsiks terve!
Kõige sagedasem rütmihäire on kodade virvendusrütmia – iga südamelöögi vahe on eri pikkusega. Virvendusarütmia kõige tavalisem põhjus on kõrge vererõhk. Pidev ülekoormus sunnib südant algul üksikuid vahelööke tegema, järgneb totaalne rütmi kaos.
Kiirete rütmihäirete puhul tehakse ka südamesiseseid uuringuid. Tegu on südame elektrilise sondeerimisega. Kubemest viiakse veeni kaudu sondid südamesse. Kogu protseduur käib röntgeni kontrolli all.
Rütmihäire põhjust südames ehk kohta, mis elektrit valesti juhib, saab kõrvetada. Südamesse viiakse sond ja juhitakse südamesse raadiosageduslained. Põhimõte on nagu mikrolaineahjul, sond ei lähe kuumaks, aga raadiosageduslik energia kõrvetab seda kohta ja vool enam valet teed mööda minna ei saa. Eestis tehakse selliseid protseduure aastas umbes 300.
Hasso Uuetoa paneb kõigile südamele: et südame rütmihäireid ei tekiks, tuleb oma süda tervena hoida! Hoia vererõhk normis, paranda hambad ära, opereeri välja põletikulised mandlid. Vatsakeste tasandil võib rütmihäirete üheks põhjuseks olla ka infarkt, õigemini selle tagajärjel südamesse tekkinud armistunud koht, mis võib taas südame elektrisüsteemi segi keerata. Sestap tuleks ka kõik teha selleks, et infarkti ei tuleks.
Valsalva-manööver on kodune abinõu
Südame rütmihäirete puhul võib n.ö. esmaabiks olla ka Valsalva-manööver, millega inimene rütmihäirete hoo saabudes ennast ise aidata saab. Hinga sügavalt sisse, soovitavalt istudes ja ülakeha veidi ettepoole kallutades. Hinge kinni hoides pressi umbes niimoodi nagu WC-potil punnitades. Selline toiming tõstab rindkeres rõhku ja rütmihäire võib üle minna. Võid masseerida ka unearteri piirkonna retseptoreid.
