Südame tervis on meie endi kätes!
On üldteada, et Eesti on südamehaigustesse suremuse poolest Euroopas esimeste hulgas. Vähem teatakse, et esimest korda pärast pikka kõrgseisu on Eestis südamehaigustesse suremus pü-sivas langustrendis. Alates 2002. aastast on see kuni 65-aastaste Eesti elanike seas vähenenud umbes 20%. On väga tähtis, et Eestis on koostatud „Riiklik südamestrateegia 2005–2020”, mille alusel juhitakse südamehaiguste vältimist. Strateegia ees-märk on vähendada 2020. aastaks südame- ja veresoonkonna haigustesse suremust meestel 40% ja naistel 30%.
Südamehaiguseid saab vältida
Tõhusaimad vahendid südame- ja veresoonkonna haiguste vältimiseks on meie endi kätes ja otseses seoses meie teadlikkusega. Südame tervist aitavad kaitsta vererõhu ning vere suhkru- ja kolesteroolisisalduse normi piires hoidmine, korrapärane kehaline koormus, stressi maandamine, tervislik toitumine, kehakaalu jälgimine, mittesuitsetamine ja alkoholiga piiri pidamine. Tervisliku elustiili järgimine on paljudele küll raske, kuid see tasub end kuhjaga ära – südamehaiguste teket saab ära hoida või vähemalt aastaid edasi lükata.
Tervisekontrolli alusta perearstist
Perearstid tegelevad Eestis südamehaiguste vältimisega üha enam. Nad uurivad oma nimistusse kuuluvaid 30–60-aastaseid patsiente südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegurite (kolesterool, vererõhk, -suhkur jne) suhtes. Eriti tuleb südamehaiguste riskitegureid selgitada meestele, sest neil on oht haigestuda tunduvalt suurem. Rohkem südamehaigustest ohustatud patsiendid suunatakse südamekabinettidesse ja südame tervise keskustesse põhjalikumate uuringute tegemiseks. Need asuvad kõigis maakondades ja seal töötavad ennetus-tööks motiveeritud eriettevalmistusega arstid ja õed. Eesti haigekassa rahastab südamehaiguste vältimise programmi juba aastast 2000.
Vaata, mida sa sööd!
Kui sööte päevas vähemalt viis portsu puu- ja juurvilja, rohkem kiudaineid ja vähem loomseid rasvu sisaldavaid toiduaineid ning piirate soola- ja suhkrusisaldust, kaitsete südant ja veresooni enam, kui seda ette kujutate. Soola (naatriumi) tarbimine soodustab vererõhu tõusu, eriti kui toit sisaldab vähe kaaliumi. Keedusoola tuleks tarvitada alla 5 g päevas.
Halb kolesterool on vaenlane
Kolesterool on kehaomane rasvaine ja õiges koguses eluliselt hädavajalik. Olukord muutub ohtlikuks, kui kolesteroolisisaldus veres on liiga suur. Keskmiselt sünteesitakse 2/3 kolesteroolist maksas, 1/3 saadakse toidust. Kolesterooli saab peamiselt loomse päritoluga toidust (lihast, munadest ja piimatoodetest). Tervel inimesel määratakse esmalt üldkolesterooli sisaldus. Juhul kui see on suurenenud, määratakse lipiidprofiil, milles kajastuvad eraldi hea ja halb kolesterool. Lipoproteiin (LDL) ehk nn halb kolesterool ladestub hõlpsasti kudedesse ja arterite seintele, soodustades veresoonte lupjumist ja ahenemist. Veresoonte seinad kahjustuvad ja nende lõõgastumisvõime väheneb. See põhjustab omakorda vererõhu tõusu, südamepuudulikkust ja -infarkti.
HDL-i ehk hea kolesterooli osakesed seovad seevastu endaga LDL-kolesterooli ning viivad selle vereringe kaudu maksa. Seal töödeldakse see ümber ja väljutatakse organismist. On ka võimalik, et kolesteroolisisaldus pole väga suur, aga nn hea kolesterooli sisaldus on liiga väike – ka siis on südamehaigustesse haigestumise oht suur.
Kolesteroolisisaldust mõõtke esimest korda kindlasti 20–30-aastaselt. Kui lähisugulastel esineb südame- ja veresoonkonnahaigusi, tehke seda varem. Kui näit on normaalne (< 5 mmol/l), pole vaja mõõtmist enne kolme aastat korrata. Kuigi enamik suudab liikumise ja dieediga kolesteroolisisaldust vähendada, peab kahjuks osa siiski hakkama lisaks ravimeid võtma.
Stressi peab maandama!
Psühhosotsiaalsed tegurid ja stress on südamehaiguste tekkes väga olulised, põhjustades südame isheemiatõbe ja vererõhu kõrgenemist. Vanades Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas suurendab stress südamehaigustesse haigestumise ohtu mõõdukalt, mistõttu pööratakse sellele vähe tähelepanu. Siiski on ilmselt just psühhosotsiaalsed tegurid peasüüdlased Ida-Euroopa riikide suures südamehaiguste levimises ja terviselõhes arenenud riikidega.
Positiivne stress on elu edasi viiv jõud. See annab lisaenergiat ja -jõudu kõige erinevamate ülesannete lahendamiseks ja loometööks. Stress ja kõik negatiivsed emotsioonid (viha, kadedus, hirm, süütunne, pettumine jne) soodustavad südamehaiguste teket.
Kuidas stressi maandada? Sageli haaratakse esimesena ette juhtuvate peibutavate vahendite järele (alkohol, sigaretid). Kahjuks on need näilised stressimaandajad ja süvendavad tegelikult pikas plaanis ainult pinget, tekitavad lisaprobleeme, kahjustavad kogu organismi ja annavad väga lühiajalise lõõgastuse. Ka antidepressante kasutatakse liiga kergekäeliselt ja nende toimesse usutakse ehk liiga palju.
Parimate stressimaandajatena on tuntud kolm S-i: sport, saun ja seks, mis tagavad lõõgastuse ja positiivse emotsiooni. Neile lisandub väga olulise tegurina piisav uni. Oleme tänapäeva Eestis jõudnud arengutasemele, kus ületöötamine pole enam laialt kiidetud eluviis. Üha olulisemaks muutub elukvaliteet. Intensiivsele tööle peab järgnema kosutav puhkus. Et tervisevaru pole lõputu, võimaldab ainult tervislik eluviis seda taastoota.
Ei tubakale ja liigsele alkoholile
Suitsetamine lööb südame-veresoonkonna kiiresti rivist välja, millele järgneb sageli südameinfarkti tagajärjel nokaut. Seega on mittesuitsetamine parim, mida saab südame tervise heaks teha. Ka liigne alkohol kahjustab südant ja veresooni – jutud alkoholilembeste lubjavabadest veresoontest kuuluvad müütide valdkonda.
Õige elustiil ja korrapärane ravi
Tervislik elustiil aitab kindlasti ka neid, kellel on juba mõni südamehaigus. Uute atakkide ärahoidmiseks on tõhus sama elustiil mis südamehaiguste esmasel vältimisel. Mul on üsna palju patsiente, kes tunnevad pärast südameinfarkti tervislikule elustiilile üle minnes end tunduvalt paremini kui enne ohtliku haiguse avaldumist. Nende töövõime ja enesetunne on palju paremad ja kehakaal väiksem kui enne raske südameataki läbielamist. Valdavalt ei mõistagi nad, miks sellist muutust ei suudetud ette võtta enne infarkti.
Südamehaiged peavad korrapäraselt tervist kontrollima ja võtma korralikult kõiki arsti väljakirjutatud ravimeid, et seisund ei halveneks. Eriti oluline on vererõhu-, kolesterooliravimite ning aspiriini korrapärane manustamine.
Tervisliku eluviisi ja õige raviga saab atakkide tekke ohtu vähendada kuni 75%.
