Südameaspiriin aitab ennetada südame- ja veresoonkonnahaigusi



Südameaspiriin aitab ennetada südame- ja veresoonkonnahaigusi
Perearstikeskuse Sinu Arst perearst Kristi Parts-TeppoArno Mikkor

Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid hakka vältima juba noorena.

Süda on rusikasuurune lihaseline elund, mis töötab puhkuseta sünnimomendist surmani. Ta tõmbub elu jooksul kokku kuni kolm miljardit korda ja pumpab edasi u 200 miljonit liitrit verd. Paraku väsib eestlaste süda ja veresoonkond liiga sageli enneaegu. Terviseuuringud näitavad, et pooltel juhtudel on selle põhjuseks inimeste enda teadmatus või hoolimatu suhtumine oma tervisesse. Mida saab igaüks ära teha oma südame tervise heaks ja millal tuleb appi meditsiin, selgitab perearstikeskuse Sinu Arst perearst Kristi Parts-Teppo.

Riske selgita individuaalselt

Ehkki viimastel aastatel on südame- ja veresoonkonnahaigustesse (SVH) suremus Eestis tänu riiklikule SVH ennetamise strateegiale mõnevõrra vähenenud, on see ikkagi märgatavalt suurem kui enamikus Euroopa riikides. Tervise arengu instituudi andmeil sureb Eestis SVH tagajärjel igal aastal üle 10 000 inimese. „Vaieldamatult on südame-veresoonkonnahaigused Eestis väga oluline rahvatervise probleem, mis mõjutab elukvaliteeti ja on ka surmapõhjusena esimesel kohal. 2008. aastal oli surma põhjuseks üle 50 protsendil juhtudest mõni südame-veresoonkonnahaigus,” tõdeb dr Parts-Teppo.

Perearsti sõnul on SVH ennetamiseks esmalt vaja hinnata iga konkreetse isiku haigestumisriski. Seda mõjutavad paljud tegurid: sugu, vanus, vererõhk, vere kolesteroolisisaldus, diabeet, suitsetamine ja üldine eluviis. Riski hindamisel on võtmeroll just perearstil, sest temal on parim ülevaade oma nimistusse kuuluvate patsientide haigustest, perekondlikest, elustiiliga seotud ja muudest terviseohtudest. „SVH riski hindamiseks ja võimalikult varajaseks avastamiseks on perearstid kaasatud südame-

veresoonkonnahaiguste ennetusprogrammi, mille käigus mõõdame kõigil oma nimistu 40–60-aastastel patsientidel vähemalt kord viie aasta jooksul vererõhku ja vere kolesteroolisisaldust ning hindame inimese riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Eriti kõrge riskiga patsiendid suuname kardioloogi konsultatsioonile.”

Infarkt ja ajuinsult

Dr Parts-Teppo sõnul ei leidu vist inimest, kelle tutvusringkonnas poleks kedagi, kes on põdenud mõnd südame-veresoonkonnahaigust. Tuntumad neist on südamelihase infarkt ja ajuinsult.

Insult on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Insuldi haigustunnused sõltuvad kahjustuskolde asukohast ja suurusest. Väga tüüpiline on ühe kehapoole halvatus või tundehäire. Eestis haigestub esmakordsesse insulti u 4000 inimest aastas.

Südamelihase infarkt on verevarustuse katkemise järel mingis südameosas tekkiv kahjustusala. Enamasti iseloomustab infarkti järsult alanud väga tugev rinnakutagune valu, mis kestab tavaliselt üle viie minuti. Valuga võib kaasneda surmahirm.  

Dr Parts-Teppo sõnul on nii südamelihase infarkti kui ka ajuinsuldi puhul peamiseks tekkepõhjuseks veresoones tekkinud tromb, mis sulgeb seal verevoolu kas osaliselt või täielikult.

Infarkti või insuldi kahtluse korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi, sest haiguse prognoos sõltub otseselt sellest, kui kiiresti saab alustada õiget ravi. Hilinenud ravi võib viia väga tõsiste tagajärgedeni.

Määrav roll elustiilil

Dr Parts-Teppo sõnul ei saa inimene ise mõjutada selliseid südamehaiguste riskitegureid nagu vanus, sugu ja perekondlik eelsoodumus, kuid ülioluline roll SVH ennetamises on siiski elustiilil. „Korrapärane füüsiline koormus, tervislik toitumine, normaalse kehakaalu säilitamine, piisav uni, ülemäärase psühhoemotsionaalse stressi, alkoholi liigtarvitamise ja suitsetamise vältimine aitavad olulisel määral langetada riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse,” rõhutab perearst.

On leitud, et füüsiliselt aktiivsetel inimestel on risk haigestuda südamehaigustesse ligi 50% väiksem kui väheliikuvatel. Süda nagu üldse lihased vajab treenimist, selleks sobivad hästi tempokas kõnd, suusatamine, jalgrattasõit, ujumine jt aeroobsed tegevused. Liikumine kiirendab ainevahetust, aitab normaliseerida vererõhku, vähendada vere kolesteroolisisaldust ja hoida veresuhkru tasakaalus. Toidus tuleb vähendada loomsete rasvade ja soola hulka ning süüa rohkem puu- ja köögivilja ning kala, kust saab südamele kasulikke oomega-3-rasvhappeid. Kindlasti loobuge suitsetamisest, sest see vähendab vere hapnikusisaldust, kiirendab veresoonte lupjumist ja suurendab trombiohtu.

Appi tuleb südameaspiriin

Viimastel aastakümnetel on suure SHV riskiga patsientide ravis kindla koha leidnud atsetüül-

salitsüülhape (ASA). „Ravimil, mida on juba ammustest aegadest kasutatud peamiselt valu-, palaviku- ja põletikuvastase vahendina, on leitud oluline roll ka südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel. Kui palaviku ja põletiku leevendamisel kasutatavad atsetüülsalitsüülhappe annused on oluliselt suuremad, siis SVH ennetamises piisab selle ravimi mitu korda pisemast annusest. Seetõttu ongi südameaspiriinis sisalduv toimeainekogus oluliselt väiksem,” selgitab dr Parts-Teppo.

Südameaspiriini efekt südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamisel seisneb selles, et ta takistab vereliistakute kokkukleepumist ja seeläbi trombide teket.

Mida paremini on väiksedoosilise aspiriini toimemehhanismi tundma õpitud, seda laiemaks on muutunud selle potentsiaalsed kasutusalad. Kinnitust on leidnud väiksedoosilise aspiriini kasulik toime pärasoolevähi ennetuses ning uuringud käivad aspiriini kasutamise kohta Alzheimeri tõve, pre-eklampsia, osteoporoosi ja veel mõne haiguse ennetuses ning ravis.

Profülaktika kestku kogu elu

Nagu igal ravimil on oma kõrvaltoimed, pole ka südameaspiriini kasutamine päris ohutu. Sagedasemad kõrvaltoimed on seotud mao limaskesta ärrituse ja seedetrakti verejooksu ohuga. „Seetõttu kaalun arstina soovituste andmisel kindlasti iga konkreetse patsiendi ASA-ravist saadava potentsiaalse kasu ja riski vahekorda. Siiski on ravimitööstus sünteesinud ASA ravimvorme, mille puhul on seedetrakti kõrvaltoimete risk viidud miinimumini. Näiteks on saadaval ASA gastroresistentne tablett, mis lahustub alles peensooles ja ärritab seeläbi mao limaskesta vähem.”

Et ASA-profülaktikast ka tõesti kasu oleks, peab seda tarvitama järjepidevalt ja pikka

aega, rõhutab perearst. Enamikul juhtudel on ravi vaja elu lõpuni. Uuringud näitavad, et ainult 22% patsientidest, kes ASA-profülaktikat vajaksid,

tarvitavad seda nõuetekohaselt, s.t regulaarselt iga päev.

Selleks et patsient ei unustaks südameaspiriini võtta, on mõeldud välja kalenderpakend, kus iga tableti juurde on märgitud nädalapäeva tähis (E – esmaspäev, T – teisipäev jne). Nii on lihtne kontrollida, kas vastava päeva tablett sai ikka võetud.

Järjepidevus on oluline

Kas teadsid,

et südameaspiriin:

•• erineb tavalisest aspiriinist väiksema toimeainesisalduse poolest;

•• takistab vereliistakute kokku-kleepumist, vältides trombide

teket;

•• on näidustatud kõigile südame isheemiatõbe põdejatele, et vältida raskemaid tüsistusi nagu

infarkt ja insult. Viimasel ajal soovitatakse seda teatud vanusegrupis ka neile, kellel on suur risk haigestuda südame isheemiatõppe;

•• avaldab kasulikku toimet vaid siis, kui seda järjepidevalt tarvitada;

•• võib kõrvaltoimena ärritada mao limaskesta ja põhjustada seedetrakti verejooksu, uudsete gastroresistentsete tablettide puhul on see oht märksa väiksem;

•• ei sobi lastele, alla 16-aastaste noorte puhul tuleks konsulteerida perearstiga.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare