Kui üks tuttav mõned ajad tagasi kurtis, et Tallinnas on nii vähe kohti, kuhu piduliku riietusega õhtut nautima minna, siis Stenhus sobib selleks oivaliselt. Vanalinnamajale omane iidne atmosfäär, kaunid lauanõud, igati efektne toitude serveering (ainult vähestes restoranides oskavad kelnerid nii väljamängitud liigutusega praetaldrikult kaant ära võtta) ja loomulikult mõnus klassikaline muusika. Kogu õhkkond on pidulik, kuid samas sundimatu.

Sügisene menüü pakkus eelroogadeks rohelise spargli ja vesikressisuppi (90 kr), kitsejuustu En Croute´d (140 kr), kanamaksa parfeed sügissalati padjal (110 kr) ja kännukukepadjal serveeritud seeneraguud (135 kr). Valik langes viimase kasuks ning suutäis osutus eriti hõrguks. Seeneraguud oli maitsestatud safrani võiga ja parmesani juustuga. Taldrikul ilutses ka hulk rohelisi lehti, mille nime ära arvata ei oska, kuid mis meenutasid maitselt lapsepõlves söödud jänesekapsast. Pearoogadest võis toidusedelilt leida röstitud kammkarbiliha dzhinnis marineeritud austritega (310 kr), potis röstitud kanarinna küüslaugu ja tüümianiga (165 kr), marineeritud ja küpsetatud pardijala (220 kr) ja metsaseenepliinid oreganoga (160 kr). Potiga lauda toodult nägi röstitud kanarind vägagi isuäratav välja ning põske pistetult lausa sulas suus. Lisaks küüslaugule täiendasid maitse-elamust tomatid ja seened.

Pärast kella kuut kehtib Stenhusis õhtusöögimenüü, mis lõunasöögi omast tunduvalt õhem, ning seetõttu sai dessertidest valida vaid kahe nimetuse vahel. Alguses mõtlesin proovida valgest shokolaadist valmistatud magustoitu (100 kr) aga pärast tellisin ikkagi külma melonisalati arbuusitükkide ja maraschinoga (75 kr), et olla lõpuni sügislainel. Kui eelroog ja praad viisid lausa keele alla, siis järelroog maitses nagu arbuus ja melon ikka. Lihtsalt oli veidike alkoholi juurde lisatud.

Lisaks heale teenindusele mõjus õhtusöögil kenasti ka koka poolt saadetud tervituseks saadetud ampsuke seenesalatit ja kohvi kõrvale serveeritavad pisikesed koogikesed.

Helle Ranskalainen