Sukeldumisreisilt topeltelamuse

Punase mere veealust ilu pakutakse vaatamiseks alles viimased kaheksa aastat. Tänaseks on sellest kasvanud tohutu äri ja täiesti õigustatult, kirjutab sukeldumisklubi Maremark sukelduja Anu Valig oma kogemusele toetudes.

Õnnelikud on inimesed, kes kasutavad võimalusi nautida lisaks kaugete maade kordumatusele ka müstilist veealust elu. See on topeltelamus: näha üht riiki nii kuival maal kui rannikul meresügavustes sukeldudes.

Ühelt poolt teeb kurvaks, et tehnika, millega veemaailma jäädvustada, on kohutavalt kallis ja haruldane, teisalt ei ole ükski film ega video väärt seda, mida ise kogeda saad, olgu see siis maa peal või vee all.

Üks uuemaid sukeldujate platsdarme on loodud Egiptusse, Sharm el Sheikhi. Otselend sinna kestab Tallinnast viis tundi ja on igati kliendisõbralik. Lennuga sõidab kaasa tollitöötaja, kes juba õhulennu jooksul lahendab kõik viisa ja tolliga seonduvad probleemid. Maandudes on ainsaks mureks järgneda mehele, kes aitab kätte saada pagasi, leida buss ja kümmekonna minuti pärast avastad ennast juba beduiinide värvikalt vastuvõtult hotelli Coral Bay fuajees.

Punases meres sukeldumisega saavad ka algajad suurepäraselt hakkama. Muidugi on vähese kogemusega sukeldujail soovitav algust teha juba Eestis – leidke see aeg ja käige enne reisi basseinis teadmisi meelde tuletamas ja varustust kontrollimas. Kui on plaan reisil olles teha vähemalt viis sukeldumist, soovitan varustuse Eestist kaasa võtta. Snorkeldamisvarustus võiks lausa igal turistil seljakotis olla, ka mittesukeldujal (suureks abiks soolases vees ujudes ja snorkeldades).

Meie sukeldusime klubiga C Fun Divers. Sukeldumisklubi takso tuleb igal hommikul kokkulepitud ajal hotelli järele ja sõidutab õhtul tagasi. Grupiga sukeldudes saab väga soodsa hinna. Kui sukeldud viis päeva, iga päev kaks korda paadist, lisaks öösukeldumine ja mõned lisasukeldumised, saab hakkama 250 dollariga.

Alustatakse lihtsamate sukeldumistega, edaspidi lähevad kohad aina keerulisemaks ja huvitavamaks. Seega, kui plaanid grupiga sukelduda, võiks pigem loobuda reisi viimastest (samas aga kõige põnevamatest) sukeldumistest, kuid esimesed tuleb kogemuse saamiseks kindlasti kaasa teha.

Väike logiraamat

Kõigil sukeldumistel on õhk 35 °C, vesi 27 °C.

1. päev

1. sukeldumine – Temple

Hea lihtne sukeldumine, ilma hoovuseta, maksimaalne sügavus 21 meetrit. Juba paadis olles jäin, suu ammuli, laeva ümber uudistavaid kalaparvi vaatama. Sinised ingelkalad ja napoleonkalad, korallipõõsad – esimeseks sukeldumiseks igati mõnus koht. Kuna meiega olid mitmed, kes just oma sukeldujakarjääri alustamas, siis esimese päeva põhieesmärk oli ujuvuse paikapanemine. Sel korral panid instruktorid vist kõigile natuke rohkem raskust vööle kui vaja. Samas on mõistlik pärast esimest veeskäiku ise enda ujuvust analüüsida ja vastavalt kas raskust vähemaks võtta või juurde panna.

2. sukeldumine – Paradise

Hoovusesukeldumine. Paat laseb sukeldujad ühes kohas vette, õrn hoovus kannab mööda rifi äärt edasi ja paat võtab sukeldumise lõppedes kokkulepitud kohas peale. Hoovusesukeldumine on väga mõnus, endal pole suurt ujuda vajagi! Jällegi näeme ingelkalu ja ilusaid korallilehvikuid.

Tähtis on meeles pidada oma paadi nimi. Kui peaksid vales kohas pinnale tulema või mingil põhjusel grupist eralduma, saad möödasõitvale paadile oma paadi nime öelda ja see annab õigele paadile su asukoha teada. Ja paate on ranniku ääres ridamisi.

2. päev

1. sukeldumine – Ras Nasrani – Ras Mohammedi rahvuspargis

Jälle hoovusesukeldumine. Väga mõnus, hoovus oli täpselt paraja tugevusega ja päike oli õige nurga alt, mis tõi kõik värvid ilusti välja. Ka enesetunne oli kolmandaks sukeldumiseks juba väga hea, esimesed kõhklused ja hirmud kadunud. Lisaks kõrguvatele koralliseintele lubati pehmeid anemoonkoralle ja anemoonkalu. Neid ei näinud, aga kõiksugu muid kalakesi oli parvedena.

2. sukeldumine – Ras Ghamila – Ras Mohammedi rahvuspargis

Hoovusesukeldumine. Lootused sellele olid suured – koht oli seitse aastat rahvuspargi kinnine ala ja nüüd kõigest kaks aastat avatud. Kuid nähtavus oli kahjuks kehvapoolne – vaid umbes 10 meetrit, tingitud kõrbeliiva koskedena merre valgumisest. Jälle uus kogemus – hõljumine sügavike kohal, kus aeg-ajalt kukkus nähtavus vaid kolme meetrini. Vahepeal tulid sõdurkalad kahes rivis, kivistunud pilgul liivapilvede varjust meile vastu. Sellel sukeldumisel tegime sellise triki, et pöördusime instruktori juhtimisel liivapilvedest tagasi ning ujusime vastu hoovust. Eestlastele oli see väga kodune keskkond: suhteliselt pime ja kunagi ei tea, mille otsa põrkad.

3. sukeldumine – öösukeldumine – Temple

Tunne oli nagu kosmoses, ümberringi tohutud koralliseinad, mille vahel liikusid ringi sukeldujate kontuurid – vaatepilt oli eriline. Mullid tõusid suurte heledate pilvedena üles, lampide valgusvihud hüplesid üles-alla. Kaladest said minu erilise tähelepanu osaliseks kaks lõvikala, kes mõnusasti koos kudistasid. Tunne ütles, et öösukeldumine oleks võinud tulla mõnel viimastest päevadest, siis oleks kogemust rohkem ning emotsioonid veelgi tugevamad! NB! Kui planeerite öösukeldumist juba Eestis ja teil on võimalus võtta kaasa mõni hea lamp, siis tehke seda!

3. päev

1. sukeldumine – Shark reef – Yolanda reef

Hoovusesukeldumine mainitud kahe rifi ümber. Meie grupp tegi sügavsukeldumise, maksimumsügavuseks lubati 28 m. Shark rifil haisid ei näinud, aga kalu oli palju küll – koht on oma nime saanud just seetõttu, et kunagi peesitas seal palju haisid. Yolanda rifi nimelugu on aga proosalisem – see on saanud nime Yolanda-nimelise laeva järgi, mis end rifile kinni sõitis ning pidi liikuma saamiseks kogu kauba üle parda viskama. Lastiks olid WC-potid, seega on rifi ümber merepõhi tihedalt pottidega kaetud. Väga omapärane, sai isegi püütud mõnele neist istuda. Tore sukeldumine, väga hea nähtavusega!

2. sukeldumine – Jackfish Alley

Kõige ilusam sukeldumine. Vette läksime rifi ääres, kus sügavus üle kilomeetri. 9 meetri sügavuselt sukeldusime tunnelisse, mis viis meid 5 meetri sügavuselt jälle välja. Mõne aja pärast oli järgmine tunnel, lahe! Peale erakordselt ilusa looduse ja sobivast suunast langeva päikesevalguse, oli ka hoovus parasjagu tugev. See andis minu paarilisele inspiratsiooni sättida oma ujuvus paika ning “istuda” jalg üle põlve kuskil 15 meetri peal ning lihtsalt vaadata mööda tuhisevaid kalu ja koralle. Sellel sukeldumisel nägime ka üht suurt mureeni, kes üsna tavapäraselt oma koopas, koralli all lesis ning sukeldujatest suurt väljagi ei teinud.

4. päev

Võtsime väikese pundiga puhkepäeva – lesisime rannas, snorkeldasime (ka hotelli rannas snorkeldades saab vee-elust üsna hea pildi). Kuna korallid laiutavad kõikjal kalda ääres, siis rannast ujuma saab vaid mööda selleks mõeldud sildasid. Sildu ehitades mõeldi kindlasti rohkem looduse kaitsele, kui sinu jalgade käekäigule – palun ära lõhu koralle! Nähes aga rannas tegelasi, kes endale lestasussid laenutanud eesmärgiga, et paremini mööda koralle trampida, tuli ikka masendus peale küll.

Pärastlõunal käisime Vanas Sharmis jalutamas ja õhtustamas. Kui juba nii kaugele, Egiptusesse, sõitnud oled, proovi kindlasti kohalikke roogasid. Mereannid ja lambaliha olid väga maitsvad! Külastasime ka üht romantikakohvikut mäeveerul. Rohkem kui lihtsalt istuda ja teed juua me ei soovinudki ja pakutav oli hea, meie “boksi” toodi kassettmakk kohalikku muusikat mängima.

5. päev

2 sukeldumist vrakil Thistlegorm

Thistlegorm asub üsna avamerel, kuhu paat sõidab 3,5-4 tundi, seega korjas sukeldumisklubi meid hotellist peale juba kell pool neli varahommikul. Hommikune meresõit möödus päikesetõusu ootel.

126,5 m pikk Thistlegorm ehitati 1939. aastal. Aasta hiljem oli laev salajasel missioonil, võttis Kaplinnast lasti peale ning suundus Põhja-Aafrikasse. Ta oli parasjagu ankrus Punasel merel Suessi lahes, kui kaks Saksa luurelennukit viskasid sellele neli pommi. Kaks neist tabas laeva ahtrit, kus asusid laskemoona trümmid. Laev plahvatas ning uppus, viies endaga üheksa meremeest.

Thistlegorm on populaarne, selle lähedal seisis üheaegselt 17 laeva sukeldujatega.

Vrakk on väga võimas ja hästi säilinud. Lisaks oma tohutule võimsusele ja heale säilivusele on vrakk ka parajas sukeldumissügavuses. Mina naisterahvana kippusin rohkem kalu vaatama ja neid oli seal samaväärselt eelmiste sukeldumistega, nagu uhkes akvaariumis.

Laev kihises mullidest nagu suur gaseeritud vee pudel, kus sukeldujad edasi-tagasi ringi siblisid! Laeva lastiks olid veoautod, mootorrattad, tanketid, lõhkeaine, samuti on säilinud osa vedurist ning tsisternvagun. Seda kõike saab sukeldudes ka oma silmaga kaeda. Kes Punasesse merre satub, soovitan sukeldumise Thistlegormil kindlasti plaani võtta.

3. sukeldumine – Lonely Mushroom

Sukeldumiskoha nimi on väga tabav, täpselt nii see paistabki, nagu üksik väike koralliseen kasvaks mere põhjas. Maksimumsügavus 14 m. Hea nähtavus, tegime palju pilte.

Punane meri on sukeldujate paradiis.

Info sukeldumisklubidest Eestis

• www.maremark.ee

• www.sebak.ee