Meie planeedi rohkeimat, aga samas ometi aiva napimaks jäävat loodusvara, ka üheks inimõiguseks nimetatavat puhast vett ei tule meile kusagilt väljaspoolt juurde. Piiratud hulgas suudab inimese käe läbi kasutamiskõlbmatuks muutunud vett taaspuhastada loodus, kõik üle selle piiri tarbitava peab puhtaks saama aga inimene ise.

Niiviisi ongi ainus võti aiva kasvava inimkonna senisest hoopis parema puhta veega varustamise juurde heitvete käitlus ja taaskasutus.

Takashi Asano toob välja seitse kategooriat, kus selline ringlus on võimalik: põllumajanduslik niisutus, maastike niisutus, tööstuslik kasutus - näiteks jahutusseadmeis või tehnoloogilistes protsessides -, põhjaveevarude täiendamine, puhkemajanduslik ja keskkonna-alane kasutus, toiduks kõlbmatu vee rakendamine linnades - näiteks tuletõrjes, kliimaseadmetes või tualettides - ning lõpuks keerukaima ja psühholoogiliselt vahest kõige vastuvõetamatuna heitvee muutmine otseselt joogiveeks. Igaüks neist kategooriaist on erineva kaaluga ja nõuab erineva keerukusega puhastusprotsesse.

Meie arvamuse, meie enam kui 50-aastase kogemuse kohaselt on heitvete kasutamine põllumaade niisutamisel täiesti ohutu, sama kehtib maastike kastmise kohta. Ja ilmselt kolmandana tuleb arvesse põhjavette pumpamine, ütleb Asano. Nende kolme kategooria arvele langeb praegu kaugelt üle 80 % kogu vee taaskasutusest. Samas on näiteks Tokios laiaulatuslikult teostatav heitvete kasutus tualettide loputamiseks väga kallis, rääkimata enamikule inimestele täiesti vastuvõetamatuna tunduvast joogiveeks muutmisest. Aga kosmoselendude otstarbel on seegi tehnoloogia ammu välja töötatud ja igati ohutuna rakendatav.

Niiviisi saab prof. Asano kinnitada, et vahendid on põhimõtteliselt kõigi kasutuskategooriate jaoks olemas, vaja on kogemusi ja demonstratsioone ning esmajoones viimaseile tuginevat avalikkuse positiivset suhtumist.

Loomulikult on paljudel juhtudel tegemist ääretult kallite protsessidega, mis näiteks arengumaades on praegu veel mõeldamatud. Esmatähtis on saastekontrolli viimine tasemele, mis ühe või teise taaskasutuse võimalikuks ja inimesele ohutuks teeb. Ja see nõuab lihtsalt oma tegude täpset järjestamist nende olulisuse järgi ja sellest tulenevat vahendite jaotamist.

Takashi Asano ütleb, et ta tahab nüüd olla nende maade saadik, kus puhas vesi on probleemiks ja lubab äsja saadud auhinnaraha vähemalt osaliselt kulutada just selliste veevajakuga maade külastamiseks - et vahetult oma rohkeid kogemusi ja teadmisi edasi anda.

Kindlasti oli sügavalt sümboolne seegi, et veekaitsjate järelkasvule mõeldud Stockholmi Noorte Veeauhinna andis äsjasel Maailma Veenädalal laureaatidele üle just professor Takashi Asano.

Toomas Jüriado