Supelda koskedes ja mediteerida templis
Erinevalt Indoneesiast, mille osa Bali on, domineerib saarel islami asemel hinduism. Puuduvad äärmused, valitsev meeleolu on sõbralikult uudishimulik. Ehkki kauplemine-tingimine käib igal sammul, ei jäta see tunnet, et sinul kui turistil on nahk üle kõrvade tõmmatud. Kohalik hinnatase soosib ka tagasihoidliku eelarvega rännumeest.
##Suplus- ja surfamisrannad. Saare kaguosa (Sanur, Candidasa, Nusa Dua) on täis pikitud kallimaid kuurorte. Lained murduvad kaldast eemal, mistõttu vesi on mõnusalt soe ja pladistamiseks ohutu. Arvestada tuleb küll tõusu ja mõõnaga, mille puhul veepiir võib lühikese aja jooksul imelisi muudatusi läbi teha.
Surfarite paradiis on edela- ja lõunarannik. Kõik, mis jääb Kuta ja Uluwatu vahele. Seal murravad lained otse randa. Suurema lainetuse korral tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ohutuslippudele, kuna ookeanilainete tagasitõmbumise tugevus võib ootamatult üllatada. Poolele teele Kuta ja Uluwatu vahel jääb rand nimega Jimbaran – just see on Bali saarel alaliselt elavate eurooplaste sõnul koht, kuhu tuleks minna siis, kui mereandide järgi isutab. Kuna tegemist pole otseselt turistidele suunatud rannaga, siis lisab meeldivust hinna ja toidu eriti sõbralik suhe.
Romantikutele ja käsitööhuvilistele. Ka Põhja-Bali suutis meeldivalt üllatada. Selle piirkonna kohta ei õnnestunud enne reisi suurt midagi välja raalida. Seda suurem oli üllatus kohale jõudes. Hotellid ja kohalik seltsielu on kogunenud Lovina-nimelise külakese keskusesse ja ümbrusesse. Just nimelt küla, sest piirkond on alles arenev. Ühel pool meri, teisel pool mäed. Samas on täiesti olemas nii tantsu- kui ka live muusikat pakkuvate klubidega ja sooduspakkumistega üksteist ületrumpavate söögikohtadega peatänav.
Lovina ranna eripäraks on tuhmhall liiv. Ja kohalikud kitsad paadid, millega turiste varahommikuti delfiine vaatama viiakse, päevasel ajal on võimalik aga snorgeldama sõita. Kui rannast tüdimus tekib, siis võib päeva ka mägedes veeta: supelda koskedes või kuumavee basseinis, mediteerida budistlikus templis. Kõik see on kättesaadav 20 km raadiuses.
Romantikutele pakub Lovina ka unustamatu võimaluse päikeseloojangut imetleda ja lõunamaist tähistaevast uurida. Linnatuled ei pääse segama. Teisel pool küla kaovad aga õhtuhämaruses mäed ja alles jääb vaid tulukeste paraad, mis kõrgemal tähtedega ühte sulab.
Kui rannaelu üksluiseks muutub, siis võib valida kohaliku käsitööliste pealinna Ubud’i, mis asub Bali pealinnast Denpassarist umbes 50 km põhja suunas. Juba mõni tänavavahe peatänavast eemal võite enda avastada riisipõldude vahelt, ärgata kuke kiremise peale ja jälgida, kuidas kohalik talumees oma saaki peremehelikult katsumas käib. Peatänaval on aga esindatud Bali käsitööliste originaaltoodete paremik.
Ubud’i võib ka kultuuripealinnaks tituleerida. Tantsul ja kõikvõimalikel teatraliseeritud etendustel on Bali kultuuris oluline osa. Kõige sagedamini etendatakse Ramayana loo erinevaid osi.
On tantse, mida tohib esitada ainult templis, teisi ka templi eesõuel ja kolmandaid väljaspool pühapaiku. Ubud’is on laias laastus võimalik näha kõiki stiile. Filigraanselt viimistletud liigutused, muusika, tantsu ja jutustuse ühendamine – see on vaatamist väärt. Ubud Palace’is on igal õhtul mõni kohalik tantsuetendus. Kuid see pole ainus võimalus, tantsijaid jagub ka ümberkaudsetesse küladesse. Vaja on vaid valida turismiinfost huvipakkuv etendus ja lunastada pilet, transport on hinna sees.
Soovitan sisse põigata ka Kunstimuuseumi, et tutvuda omapärase fantaasiamaailmaga.
Kui olete otsustanud ka kohalikke mägiseid piirkondi külastada (Kintamani, Lake Batur, Bedugul), peaks reisikotti mahutama soojema kampsuni, pikad püksid, sokid ja tuulejope. Päevane temperatuur mägedes pakub meeldivat vaheldust rannapiirkondade leitsakule, öötundidel temperatuur aga langeb.
Kõige tülikamad kaubitsejad on Kintamani ümbruses. Kõige mahlasemad ja magusamad puuviljad aga Bedugulis. Sealsel turul tasub kindlasti peatus teha.
Aktiivsele puhkajale. Bali on kuulus ka oma sukeldumiskohtade poolest. Pisikesi varustust ja sukeldumisreise pakkuvaid kohti leiate igas rannaäärses külakeses. Kuna tegemist on üsna riskantse alaga, siis soovitaks huvitatutel eelistada kindlamaid tegijaid.
Suuremaid eluvorme kohtab sagedamini Menjangi saare (loodes) ja Penida saare (kagus) läheduses. Kuna nähtavus on väga hea, siis on need oivalised kohad ka snorgeldamiseks. Tulamben on aga huvitavam nendele, kes lõunamaise vee-eluga tuttavad ja nn mikrovormidele tähelepanu oskavad pöörata.
Need, kes ka füüsilist pingutust ja varahommikust tõusmist ei pelga, võiksid ette võtta päikesetõusu matka vulkaanidele. Piirkond on aktiivne: viimane purse toimus 2001. aastal ja üks mägedest on siiani vulkanoloogide valvsa pilgu all.
Päikesetõus vulkaani otsas, hommikune muna keetmine ja banaani küpsetamine vulkaani “hingamisaukudes” – need on väärt kahetunnist tõusu. Kuna tegemist on piirkonnaga, kus võib seigelda vaid kohaliku saatjaga, siis tuleks arusaamatuste vältimiseks matka ostes saada kinnitus, et tegemist on nn pikema variandiga, mis viib läbi värskete vulkaanide. Kohalikud kipuvad turistide teadmatust ära kasutades selle eest mäe otsas lisaraha küsima.
Vahetu dunglikogemus on võimalik saada kiirevoolulistel mägijõgedel rafting’ut proovides. Sportliku poole pealt ei paku see küll suurt midagi, kõik tehakse ette ja taha ära, küll aga jääb piisavalt aega ja võimalust puutumatut loodust silmitseda.
