Arstile minekut lükkas Nikolai aina edasi ja ootas, et pärast kukkumist tekkinud valu möödub iseenesest. “Vaatasin, et luumurdu ei olnud. Jalad tundusid paistes ja veresooned olid näha,” kirjeldab ta. “Enne olin tundnud, et jalad võttis vahel raskeks, aga arvasin, et see on vanusest tingitud.” Et valu järele ei andnud, kutsus mees aasta viimastel päevadel lõpuks kiirabi. “Vaatasin, et jalad ei hakka enam liikuma,” meenutab mees. Kiirabi toimetas patsiendi Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus selgus, et olukord on keeruline – Nikolai veresooned olid ummistunud kuni kõhuaordini. “See oli situatsioon, kus oli vaja erakordset ja kiiret veresoonekirurgi abi,” selgitab dr Meren, kes sai keskhaiglast telefonikõne kell neli öösel. “Rannamõisast ma siis olematute vilkuritega kohale kihutasin.”

Esimese operatsiooni sooritas kirurg keskhaiglas, kuid et asi osutus hullemaks ja keskhaigla ning Taastava Kirurgia Kliinik teevad koostööd, sõidutati mees kliinikusse uuele operatsioonile. Kahe operatsiooni vahel mäletab Nikolai end teadvusel olevat.

“Veresoonte lubjastumise protsess oli lõppstaadiumi jõudnud. See olukord polnud selline, et patsienti oleks ähvardanud ainult jalgadest ilma jäämine. Kui verevool on katkenud neerudest allapoole, siis on ainult tundide küsimus, millal verevool ka neerudest katkeb ja inimene sureb.” Diagnoosi järgi oli Nikolail kõ-huaordi äge ummistus. Tiit Meren räägib muiates, et veresoontekirurgia ei võta haigust päriselt ära, kuid remondib olemasolevat. “Me kas puhastame tromboosist või paneme uusi juppe vahele. Tähtis on see, et verevarustus taastuks ja jalgu ei tuleks ära võtta.”

Nikolai sai kirurgi abiga veresoonte proteesid, mis lubasid tal juba mõne päeva pärast jalgele tõusta. Arst rõhutab, et tegelikult pole sellises operatsioonis midagi väga unikaalset, patsiendi seisukord nõudis lihtsalt ülikiiret tegutsemist. “Naljaga pooleks ütlen, et mees võib teist sünnipäeva pidada,” nendib arst.

Esialgu vajab Nikolai kõndimisel veel veidi kepi abi. “Natuke imelik tunne praegu on, igalt poolt olen ju lõigatud,” tõdeb ta. Kaheksa päeva pärast operatsiooni ootab mees, et abikaasa haiglasse vastu tuleks ning asutab end koju minema.

“Minu poolest võib ta kohe kasvõi trammi või bussiga minna,” lubab arst. “Päris raskeid kotte just kohe turjale võtta ei ole mõtet.” Mõtlikult seirab mees arsti töökabinetis olevat veresoonkonnaskeemi. Enne oli anatoomia talle võõras, nüüd teab ta täpselt, millistes soontes haigus end peitis.

Taastava Kirurgia Kliinik

•• Kliinik on loodud Keila Südamekliiniku AS baasil ning asub Magdaleena haigla ruumides alates 2004. aasta oktoobrist.

•• Kliiniku koosseisus on 28kohaline kirurgiaosakond, operatsiooniplokk 5 opitoaga ning 11kohaline intensiivraviosakond.

•• Peamine tegevusvaldkond on taastav kirurgia, sealhulgas veenilaiendite kirurgiline ravi. Tehakse ka tasulist rekonstruktiivset plastikakirurgiat.

•• Lisaks Tallinnale võtavad Taastava Kirurgia Keskuse arstid vastu Sillamäel ja Narvas.

•• Kliinik teeb tihedat koostööd Ida-Tallinna Keskhaiglaga.