Suur järvistu puhastab end ise
USA ja Kanada ühise keskkonnainstituudi teadlased avastasid 1992. aastast saadik toimunud uuringute käigus, et Suurest järvistust on viimastel aastatel atmosfääri lendunud suurel hulgal mürkgaase. Samal ajal on väheneneud reostus järvistu endi vetes.
Suur järvistu koosneb viiest järvest ning moodustab oma 244 ruutkilomeetrise pindalaga maailma suurima siseveestiku. Kogu maailma sisevete pindalast langeb Suure järvistu arvele viiendik.
Poole sajandi jooksul toimis järvistu hiigelkopsuna, mis hingas endasse atmosfääri paisatud mürkaineid.
Viimastel aastatel on atmosfääri reostus Suure järvistu ümbruses aga tänu USAs ja Kanadas rakendatud keskkonnakaitsemeetmetele tunduvalt vähenenud. See võimaldas järvistul hakata end ise puhastama, sinna aastakümnete kestel ladestunud mürke lihtsalt välja hingates. Mürkide väljahingamine on sealjuures toimunud kaks korda kiiremini kui nende järvevetesse kogunemine.
Suure järvistu viiest järvest väikseim, Ontario järv näiteks hingas nelja aasta jooksul välja ligi kaks tonni mürkaineid. Samade mürkainete hulk selle järve vees vähenes samal ajal 10 tonni võrra.
Suurele järvistule on paigaldatud uurimisjaamad, mis omakorda on ühenduses satelliitidega. See võimaldab jälgida 20 erineva mürkaine hulka nii vees kui atmosfääris. Reostajaks on elektrijaamade suits ja tehased, kuid ka elumajade kaminad ning autode heitgaasid. Osa neist pärineb Suure järvistu vahetust ümbrusest, nagu näiteks umbes kolmandik järvevette sattuvast süsihappegaasist. Paljudes kohtades keelustatud putukatõrjemürk toksafiin aga saabub kohale kaugelt, USA lõunaosariikidest, kus seda ikka veel kasutatakse puuvillaistandustes. USA ja Kanada keskkonnateadlased peavad vajalikuks suuremat kontrolli rahvusvaheliselt kehtestatud keskkonnakaitsemeetmete tegeliku järgimise üle. Ainult nii on võimalik vältida järvede edasist reostumist. Suure järvistu üllatav suutlikkus end ise puhastada ergutab teadlasi aga uurima, kas samasugune nähtus on võimalik ka mujal. Kõigepealt hakatakse isepuhastuse võimalikkust uurima ühes Põhja-Jäämere saarestikus. Sealsetel saartel elavate loomade kehades on varem leitud suures koguses putukatõrjemürke. Nüüd saab kontrollida, kas atmosfääri üldiselt puhtamaks muutumine on mõjustanud ka loomariigi elu.
