Suur mure: naistearsti juurde pöördutakse alles viimases hädas
•• Emakakaelavähi ennetamise olulisusest räägitakse väsimatult. See on ainuke vähk, mida saab ära hoida. Teavitustööle vaatamata vähk sageneb, haigestuvad üha nooremad patsiendid...
Eva-Maria Niine-Roolaht: Eesti naise toob günekoloogi juurde tavaliselt tervisemure – kõhuvalu, suurenenud voolus, hilinenud või vererohke menstruatsioon. Günekoloogi tuleks aga külastada korrapäraselt, sest leidub mitmeid haigusi, mis kulgevad algstaadiumis ilma eriliste sümptomiteta. Üks selliseid haigusi ongi düsplaasia ehk emakakaela vähieelne seisund. Patsient ei pruugi enamasti midagi tunda, mistõttu on korrapärane tervisekontroll ülioluline. Mõningatel juhtudel võib esineda ägenev tupevoolus või veritsus tupest, kuid see võib viidata juba sellele, et düsplaasia on arenenud emakakaelavähiks.
Liidia Grištšenko: Naiste hulgas liigub mitmeid valearusaamu. Näiteks arvatakse sageli ekslikult, et kui menstruatsioon on lõppenud või kui suguelu ei elata, ei pea enam naistearsti juures kontrollis käima. Teatud kontingent naisi ei pea vajalikuks pärast lapse saamist naistearsti juurde minna. Mulle siiski tundub, et noorte naiste teadlikkus vajadusest korrapäraselt günekoloogi külastada ja ka erinevatest haigustest on suurem.
•• Kui sageli tuleks naistearsti juures kontrollis käia?
Liidia Grištšenko: Noored naised võiksid günekoloogi juurde kontrolli või nõustamisele minna vahetult pärast suguelu alustamist. Kui analüüsid on korras, tuleks käia kontrollis kord aastas, pärast 30. eluaastat iga kahe aasta tagant. Düsplaasia diagnoosimiseks võetakse emakakaelalt PAP-test, mida tuleks teha samuti esialgu kord aastas. Kui test on olnud kolm aastat järjest negatiivne, võib seda korrata iga kahe aasta tagant.
Eva-Maria Niine-Roolaht: Kui test näitab emakakaelal rakumuutusi, järgneb kolposkoopiline uuring, kus vaadatakse emakakaela mikroskoobi põhi-mõttel töötava aparaadiga. Kolposkoopia abil tehakse kindlaks täpne piirkond, kus rakumuutused on toimunud. Seejärel saab teha biopsiat, mis annab infot düsplaasia staadiumi kohta. Düsplaasial on kolm eri staadiumit – nõrk, mõõdukas ja raske. Kui nõrk rakumuutus ei vaja ravi, siis mõõduka ja raske düs-
plaasia puhul tuleb sekkuda kirurgiliselt.
•• Naine peaks ise teadma, millal on aeg PAP-testi korrata?
Eva-Maria Niine-Roolaht: Emakakaelavähi ja düsplaasia diagnoosimiseks viiakse läbi skriininguid ehk sõeluuringuprogramme, kus naisi kutsutakse spetsiaalselt PAP-testi tegema. Skriiningud hõlmavad aga väga väikest osa sihtgrupist, mistõttu on iga naise enda südameasi korrapäraselt kontrollis käia. Ideaalis võiks naisel olla oma günekoloog, kes on oma patsiendi haiguslooga kursis – arstil on varasematest testimistest ülevaade. Kui günekoloogi juures käiakse eri haiglates, tuleb naisel endal testimiste kohta arvet pidada.
Liidia Grištšenko: Reaalsus on see, et emakakaelavähi sõeluuringute kutsetele reageerib sageli ikkagi suhteliselt väike protsent kutse saanutest. Näeme noori naisi, kellel on lapsed sünnitamata ja diagnoositakse emakakaela ravi vajav düsplaasia. On äärmiselt oluline emakakaelal aset leidnud rakumuutustele just varakult jälile saada, sest seda suurem on võimalus terveneda. Varajane sekkumine annab rohkem lootust, et ka pärast ravi säilib võimalus lapsi saada.
•• Emakakaelavähki tekitavate viirustüvede vastu saab end vaktsineerida. Vaktsiin välistab vähiriski?
Eva-Maria Niine-Roolaht: Düs-plaasiat põhjustab sugulisel teel leviv inimese papilloomiviirus, millel on üle saja viirustüübi. Düsplaasiat võivad tekitada just kõrge vähiriskiga tüübid. Uuringud näitavad, et valdav osa emakakaelavähist on tingitud kahest tüübist – HPV 16 ja 18. Vaktsiin tagab immuunsuse nende kahe tüübi vastu, kuid naine võib nakatuda ka teistesse vähem levinud kõrge vähiriskiga viiruse-tüüpidesse. Vaktsiin hoiab ära 70–75 protsenti haigusjuhtudest. See tähendab, et kuigi vaktsineerimine on parim võimalik viis end vähi eest kaitsta, tuleb siiski jätkuvalt ja korrapäraselt günekoloogi juures kontrollis käia.
Liidia Grištšenko: Emakakaelavähki tekitavate viirustüüpide vastu tuleb vaktsineerida noorelt enne suguelu alustamist, siis tagab vaktsiin kõige efektiivsema kaitse. Vanuse suurenedes efektiivsus järk-järgult langeb. Uuringud on siiski näidanud, et vaktsineerimine on kasulik nii kaua, kuni elatakse suguelu.
•• Naistearstidele on väga pikad järjekorrad. Tihti tuleb oodata kuid, et jutule saada. Ehk on see üks põhjus, miks nii harva kontrollis käiakse?
Liidia Grištšenko: Günekoloogi juures peab käima regulaarselt ja plaanipäraselt. Eesti naistel võiks kujuneda harjumus panna endale naistearsti juurde aeg kinni juba varakult, näiteks pool aastat varem. Tegemist on oma lohakuse ja viitsimatusega probleemiga varem tegeleda. Kui tegemist on erakorralise tervisehädaga, saab alati oma günekoloogiga ühendust võtta või perearsti saatekirjaga varem vastuvõtule tulla.
Eva-Maria Niine-Roolaht: Et Põhja-Eesti regionaalhaigla on günekoloogide vastuvõttu suurendanud, saab naistearsti vastuvõtule keskmiselt nädala jooksul. Regionaalhaigla naistearstid võtavad vastu nii Hiiu kui ka Mustamäe korpuses, alates uuest aastast on günekoloogi konsultatsioonile võimalik tulla ainult regionaalhaigla Mustamäe korpusesse. Meie tugevus on see, et meil on kõik võimalused, et düsplaasiat ja vähki ravida. Kuigi düsplaasia ja emakakaelavähk on kahe haiguse eri staadiumid, hakkavad inimesed tohutult närveerima, kui kuulevad sõna –
vähirisk. Et meil on kohapeal kõik spetsialistid ja vajalikud vahendid, ei pea patsient oma murega erinevate haiglate vahet jooksma, temaga tegeleb üks arst. Kolposkoopiline uuring tehakse kohe arsti vastuvõtul, protseduurile ei pea end eraldi registreerima.
Tasub teada!
Emakakaelavähki soodustavad:
•• varajane suguelu algus;
•• rohked seksuaalpartnerid;
•• eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused;
•• pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine;
•• suitsetamine
Sagedasemad kaebused, mis võivad esineda emakakaelavähi korral:
•• ebaregulaarne veritsus tupest;
•• veritsus pärast seksuaalvahekorda;
•• vesine, hoogustunud ja sageli halvalõhnaline voolus
Naised, tulge konsultatsioonile!
•• Alates jaanuarist 2011 on võimalik günekoloogi konsultatsioonile minna Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse aadressil J. Sütiste tee 19.
•• Regionaalhaigla naistehaiguste keskuses on võimalik konsulteerida kõigis günekoloogilistes küsimustes ning ravida kõiki günekoloogilisi haigusi.
•• Haiglal on pikaajaline kogemus emakakaela põletikuliste haiguste, düsplaasiate ja vähi diagnoosimises ning kirurgilises ravis.
