Suur suvi ajab higistama
Tallinna nahahaiguste haigla nahaarsti-residendi Kreete Põdra sõnul on mõõdukas higistamine loomulik, see on keha jahutussüsteem, mis kaitseb ülekuumenemise eest.
Keha jahutamiseks on inimesel kolme tüüpi higinäärmeid: ekriinsed, apokriinsed ja apoekriinsed. "Ekriinsed higinäärmed funktsioneerivad juba lapseeas ning nende peaülesanne on organismi jahutamine," selgitab Põder. Näärmete arv on piirkonniti erinev. Näiteks on ühel ruutsentimeetril jalatallal 620, tuharal 120 ekriinset higinääret. Palju ekriinseid higinäärmeid on peopesadel, kus higi eesmärgiks on ka haarde-efekti tugevdamine. Seetõttu higistavadki lastel eriti peopesad ja jalad. "Higinäärmete suurus varieerub inimeseti, sellest tuleneb ka erinev higieritus," märgib Kreete Põder.
Lõhnavat eritist toodavad apokriinsed näärmed. Need nn. lõhnanäärmed on pärandus ammustelt esivanematelt. "Need on fülogeneetilised jäänused imetajate seksuaalsetest lõhnanäärmetest, mille ainsaks ülesandeks on keha lõhna tootmine," selgitab tohter. Näärmed asuvad kaenla all, sugu-
elundite piirkonnas ja rinnanibude ümber. Tegelikult on näärmetes toodetav sekreet ehk higi lõhnatu. "Spetsiifiline lõhn tekib naha mikrofloora toimel paari tunni jooksul, kui valk, mis higis sisaldub, hakkab lagunema," seletab Põder. Lisaks mõjutavad higi lõhna meie söök ja jook. Lapseeas on apokriinsed näärmed tagasihoidlikud, nende areng algab puberteedieas. Näärmete aktiivsust suurendavad meessuguhormoonid ning vähendavad naissuguhormoonid. Osalt sellest tingituna higistavadki mehed palju rohkem.
10-40% kaenlaaluseid higinäärmeid on apoekriinsed. Need hakkavad higi produtseerima pärast puberteediiga.
Higistamine sõltub ka välistemperatuurist, vedeliku tarbimisest, kehakaalust ja kehalise töö raskusest. Samuti soodustavad liighigistamist mitmed haigused ning tervisehäired: kõrge vererõhk, suur kehakaal, suhkruhaigus, pahaloomulised kasvajad, kilpnäärme ületalitlus. Naistel võib rohket higistamist põhjustada menopaus. Loetletud juhtudele on eriti iseloomulik, et inimene higistab rahulikuna ehk öösel.
Jalgade higistamine - ebameeldiv omapära
Ka tugevad emotsioonid, erutus ning intensiivne vaimne tegevus võivad higivoolu suurendada, teab Põder. Higieritus suureneb siis kogu kehal, eriti peopesadel, taldadel ja kaenlaalustes.
Emotsionaalne liighigistamine võib alata juba lapseeas. Põdra sõnul on probleem tihti perekondlik ning esineb võrdse sagedusega nii meestel kui naistel. Sugupooli eristamata kutsuvad infektsioonid ja palavikuga haigused esile rohke higivoolu, mis tervenemisel taas normaliseerub.
Omaette probleem on jalgade ja peopesade pidev ja faasiline liighigistamine. Kõige enam on suvel hädas just niisugused inimesed. "Neil ei ole higistamine seotud stressi ega liigsete emotsioonidega. Käed-jalad võivad samal ajal olla külmad," räägib Põder.
Tihti kurdavad just mehed suvel suuremat jalgade higistamist. Enamasti on siis tegemist ikkagi inimese, mitte soolise eripäraga. "Mõne inimese higinäärmed on suuremad ning ka higitootlikkus suurem. See ei ole haigus, inimene peab lihtsalt oma jalgu rohkem hooldama," ütleb Põder.
Vahel võivad higivoolu suurendada vürtsikad toitud, mis toovad higipiisad huultele, ninale ja otsmikule. Kreete Põdra sõnul on sellise higistamise korral võimalik, et inimesel on süljenäärmepõletik või kasvaja või on ta põdenud puukentsefaliiti.
Higi kontrolli alla
Hea tervisega inimene higistab päevas välja ligi liitri vedelikku. Higistamisest tingitud ebamugavustunnet saab leevendada. Alustada võiks hommikustest veeprotseduuridest. Naha treenimiseks ja puhastamiseks tuleks teha kehale ja jalgadele külma-kuuma vee duðði või karastada end külma veega.
"Külm vesi ahendab veresooni ja paneb poorid kokku tõmbuma," põhjendab Põder jaheda vee tõhusust. Pesemiseks võiks eelistada lõhna- ja värvainevabasid looduslikke tooteid, mis tuleb enne higistamist pärssivate vahendite pealekandmist nahaärrituste vältimiseks maha pesta.
Keha liighigistamise puhul aitavad vastavad deodorandid. Nahaarst soovitab Hidrofugali ja Sebamedi sarju.
Jalgade higistamise vähendamiseks müüakse apteegis preparaate, mis sisaldavad ka seenhaigusi ennetavaid toimeaineid. "Neid võiks iga inimene oma jalatsites tarvitada - eriti, kui käiakse võimlas või ujulas; sealt tulles on kasulik jalad desinfitseerida," õpetab Põder.
Desinfektsiooniks ja ebameeldiva lõhna eemaldamiseks soovitab ta tooteid Chemisept FG ja Gutasept FP, mis jalgadele pihustatuna vähendavad higistamist ja seenhaigustesse nakatumise riski.
Kelle jalad väga higistavad, peavad oma jalanõud üle vaatama. Eelistada tuleks õhku läbi laskvad jalavarje. Loobuda tuleb sünteetilisest materjalist sokkidest. Sama maksab ka riidevaliku puhul. "Sobiv materjal on puuvillane, mis laseb õhku läbi," õpetab Põder.
Paraku tuleb nentida, et ükski vahend ei ole nii mõjus, et suvepalavuses higivool lakkaks. Küll aitab aga võimalikult sage värskendav kümblus või suplus keha jahutada ning vältida ebameeldiva higihaisu tekkimist.
Kristel Kirss
