SUVEINTERVJUU Margus Vaher: tahame kuulajale pakkuda midagi südamest südamesse
Kuidas on siiani kulgenud Urmas Alenderi 55. ja Eesti Vabariigi 90. sünniaastale pühendatud mälestuskontsert „Minu Eestimaa“? Kontserdid toimuvad üle Eesti erinevates kirikutes - kas see pigem meelitab rahvast juurde või vastupidi hirmutab eemale?
„Minu Eestimaa” on saanud kuulajate väga sooja vastuvõtu osaliseks. Meie eesmärk on olnud pakkuda kuulajale midagi südamest südamesse ja positiivse tagasiside põhjal julgen arvata, et see on meil õnnestunud ning et kuulajad on lahkunud meie kontserdilt saades kaasa midagi, mis heliseb hinges veel kaua. Meie kummardus ja tänusõnad publikule, kes on olnud võrratu.
„Minu Eestimaa“ on järg 2006. aasta tuurile «Teiselpool vett». Millest ja kelle eestvedamisel on see mälestuskontsert üldse alguse saanud ning kuidas sattusite Teie kontserdil esinema?
Mõlema kontsertsarja idee autor on olnud Tajo Kadajas. Kui ma kaks aastat tagasi Tartus ise kontserti „Teiselpool vett” kuulamas käisin, ei oleks ma iial osanud arvata, et vaid veidi rohkem kui aasta pärast on mul au ja õnn neidsamu laule ise kontserdil esitada, mõned neist: „Võta mind lehtede varju”, „Minu Eestimaa”, „Teiselpool vett”, „Kui mind enam ei ole”, „Lootuses”, „Sa ütlesid näkku ei lööda”, „Vaiki kui võid” ja nii edasi. Tajo võttis minuga ühendust kohe pärast „Kaks takti ette” võitu ja pakkus idee välja. Kuna Alenderi looming on mulle alati väga hingelähedane olnud, siis ei tulnud tal mu vastust kaua oodata.
„Alender elab jälle,“ väitis üks netikommentaator Margus Vaheri kohta. Millised tunded Teid valdavad, kui Alenderi laule laulate?
Seda kommentaari võtan suure komplimendina, kuid ei võrdleks end Urmas Alenderiga. Tema oli muusik suure algustähega, minul on selleni veel minna. Usun, et ehk rõõmustas nende sõnade autor pigem selle üle, et Alenderi looming elab jälle ja kui suudan seda rõõmu pakkuda, siis teeb see mind väga õnnelikuks. Kuna iga tema lugu lauldes esitan sellest enda tõlgenduse, mida ei saa teha ilma laulu täielikult läbitunnetamata, siis tunnen end tema loomingut esitades nagu lauldes enda laule.
Millised iseloomujooned või eripärasused inspireerivad teid kadunud artisti või tema muusika juures eriti?
Urmas Alender oli väga laia ampluaaga muusik – üheaegselt nii romantiline lüürik, kes esitas sooloartistina enda romatilisi kitarriballaade, kui ka karismaatiline rokklaulja. Ma usun, et tema looming ja selle hingestatus räägib enda eest, miks tema isik paljudele inspiratsiooniks on.
Kuidas kulgeb koostöö kadunud Alenderi sõber Tajo Kadajasega?
Tajoga sujub koostöö suurepäraselt ning kuna klaveril saadab mind mu kauaaegne juhendaja Ursel Oja, siis on tunne nagu hingaksime sama õhku - nendega musitseerida on nauding.
Kes oleks need Eesti muusikud, kellega sooviksite ette võtta järgmise suvetuuri ning millist muusikastiili siis pigem eelistaksite?
Praegu panen kogu enda energia „Minu Eestimaa” kontsertidesse ja aasta võrra ette plaanid valmis ei ole. On tekkinud mõned päris huvitavad ideed, aga nendest kunagi hiljem.
Millised on edasised suveplaanid pärast tuuri lõppu ja ehk on mõni vihje ka edasiste muusikategemiste kohta? Kuidas läheb Teie kahel bändil „Keskööl“ ja „Alkeemikutel“? Kas suvi inspireerib looma ka uusi lugusid, et ehk on millalgi ka plaati loota?
Kui kõik õnnestub, siis aasta lõpus annan enda džässilikuma bändiga „Kesköö” välja plaadi, millel saab kuulda väga erinevaid muusikastiile. Esimesi lugusid peagiilmuvalt helikandjalt saab uudistada ka minu myspace’i lehel: http://www.myspace.com/margusvaher. „Alkeemikutega” esineme peamiselt erapidudel mängides rokki, funk’i ja blues’i. Meie eesmärk on alati olnud sama – teha meie kontsert tellijale unustamatuks. Repertuaari kuulub nii enda lugusid, kui ka seadeid Jimi Hendrixi, Queeni, The Beatles’i jpt. repertuaarist.
On Teil ka mõni soovituslik repliik lugejatele ning mis on Teie enda selle suve moto?
Pühenda aega sellele, mis Sulle siin ilmas kõige kallim.
