Suvepolitsei patrullib kaatri või tsikliga kimades
Tegemist on tavaliste politseinikega, kuid sõiduvahendid on neil ägedad: politseivärvides mootorrattad, rollerid, jalgrattad, kaatrid ja ATV.
Politsei on saanud kodanikelt tagasisidet, et lõpuks on jõudnud seadusesilm kohtadesse, kus varem ei käidud – suure tee pealt kõrvale.
Enim autodest erinevat sõiduvarustust omab julgestuspolitsei liikluse eriüksus, kellel on nii jalgratta- kui ka mootorrattapatrullid ning Eesti politseis ainsana ATV. Samuti kasutavad nad vajadusel kaitsejõududelt laenatud helikopterit. Patrullide liikumist koordineeritakse spetsiaalselt varustatud välijuhiautost. Mõned aastad tagasi nähti kuurortlinnas Haapsalus patrullimas ka ratsapolitseinikke, kuid praegu neid enam ei ole. Hobuseid laenati tol ajal linnast.
ATV asendab talviti vabalt lumesahka
Julgestuspolitsei liikluse eriüksuse ATV on Eesti politseinike ainus omasugune. Vähemalt politseivärvides ainus, ütleb üks ATV-ga patrullijatest, Tõnu Janter.
Sinivalge ATV liikus ringi näiteks Eesti-Venemaa mängu ajal, kus sõitis kaasa fännide rongkäiguga. Samuti kasutati seda Pärnus üleujutusel mere ääres, kus leidis rakendust ATV varustuses olev käsisaag.
Üldiselt kasutatakse ATV-d kõiksugu puhkealadel, üritustel, kus liiklus sageli kaootiliseks kisub. “Linnas kasutatakse ATV-d vähe,” ütleb Janter. “Põhiliselt ikka seal, kuhu tavaline inimene autoga ei lähe.” Talle meenub juhtum, kui ühel purjakil mootorsaanijuhil oli õnnestunud maanteepatrulli eest ära hiilida, metsavahel jäi aga ATV-le ette. Nagu juhtum tõestab, saab erinevalt tsiklist ja jalgrattast ATV-d kasutada ka talvel.
Sarnaselt mootorratturitega tohivad ATV-ga tööd teha inimesed, kes on läbinud Soomes erikoolituse. “Ei ole nii, et sul on ATV, kraav on ees ja sa lihtsalt lähed,” lausub Janter. ATV-ga peab sõitma õppima, sest õnnetuseoht on suur.
Põhiline erinevus politsei ning tavalise ATV vahel seisneb vilkurites ja sireenis ning varustusse kuuluvas GPS-saatjas. Kohvritega on politsei ATV-l kaasas kõikvõimalikke tööriistu, köisi ja liikluse korraldamiseks vajalikku.
“Auto on siiski kiirem ja tagaajamist ATV-ga tegema ei hakka,” räägib Tõnu Janter töö eripärast. Aga ATV on kasulik tööriist. Talvel pannakse sellele väike sahk ette ja lükatakse julgestuspolitsei maja eest lund.
Kaater säästab politseid kaldal vehkimisest
Lõuna politsei käsutuses on üks Eesti kolmest politseikaatrist. Sellega patrullitakse põhiliselt koos veeteede ameti ja keskkonnainspektsiooni inimestega.
Operatsioonidel käiakse põhiliselt Emajõel, Peipsi järvel ja nendega külgnevatel väiksematel jõgedel. “Suveperioodil, kui on rannahooaeg, on vaja avalikku korda tagada ka ujumispiirkondades,” rääkis Marek Tiirets. Näiteks et ei mindaks jetidega supelpiirkonda, et vee peal ei oleks purjus juhte ja et sõiduvahendid oleksid korras.
Kaatripolitsei alustas mullu oktoobris, Lõuna prefektuuris oldi Eestis esimesed. “Joobes juhte ei ole me seni avastanud, aga on olnud tarvitamistunnustega,” ütles Tiirets. Vee peal on paadijuhil lubatud kuni 0,8 promilli. “Oleme avastanud hulgaliselt registreerimisnõuetest või kalapüügi eeskirjast mittekinnipidamisi.”
Kaatriga ei patrullita pidevalt, vaid seda tehakse operatsioonidena. Nii võib politseikaatrit näha öösel või varahommikul. Alati on kaatris kaasas alkomeeter ja kiirusemõõtja. Teistel operatsioonides osalejatel on oma vahendid, näiteks võrkude avastamiseks. Muidu on kaater korralikult komplekteeritud raadiojaama, navigeerimisseadmete, kajaloodiga jne.
Pärast kaatri ilmumist on politseinike töö vetel kergemaks läinud, sest varem sai sekkuda vaid maad mööda. Piltlikult öeldes tuli väljakutse korral kaldalt vehkida või piirivalve appi kutsuda.
Kaatriga patrullimiseks on Lõuna prefektuuris väljaõppe saanud neli ametnikku. Ühes patrullis osalebki tavaliselt kolm või neli politseinikku.
Roller teeb politseiniku hiiglaseks
1. juunil ilmusid Tartu tänavatele esmakordselt rolleripolitseinikud. Jalgrattapolitseinikke Tartu linnas ei ole ning kahe olemasoleva rolleriga sõidab kaks meest.
Tartu politseiosakonna ülemkomissar Indrek Koemets rääkis, et mehed valiti töö peale selle järgi, et nad ise oleksid sellest asjast optimismi täis ja vaimustunud.
Rollereid kasutatakse nagu mujal rattaid. Tartus on Koemetsa sõnul palju alasid, kus autopatrullid mugavalt ja kiirelt tegutseda ei saa. “Samas rattaga ei jõua neid kuigi hästi katta.” Need on põhiliselt pargialad. Samuti rahvarohked üritused.
Nüüd patrullibki rolleripolitsei keskmiselt viiel päeval nädalas ning jälgib suurüritusi.
Rollerimehed on suurüritustel avastanud veel ühe vajaliku eelise jalgsipatrullide ees. “Roller teeb muidu tavalist kasvu politseiniku automaatselt hiiglaseks,” ütles Koemets. Mitte et väikese sõiduki kõrval mees suurem tunduks, vaid rolleril püsti tõustes saab sõidu ajal kõrgemalt vaadata.
Sisuliselt ei ole rolleritel mingit erilist lisavarustust. Meestel on kaasas tavaline välipolitsei varustus, lisatud vaid kiiver. Kui ratturitel peab eraldi vorm olema juba füüsilise tegevuse tõttu, siis roller on puhtalt transpordivahend.
Kuna rollerid on alles teist nädalat patrullimas, siis lastakse patrullidel ise avastada, millistes kohtades sõita ja kus neid rohkem vaja võib minna.
Juba on jõudnud politseile tagasisidet ühest Karlova kandi pargist, kus alaline elanik oli väga rahul, et seal politseinikke nägi – seda polevat terve elu juhtunud.
Jalgrattapolitseis on oma ala tõsised fännid
Kaks aastat eksisteerinud julgestuspolitseil on jalgrattapatrullid tänavatel esimest aastat. Kõige suuremad oma transpordivahendi fännid olevatki jalgrattapolitseinikud, kes ka vabal ajal palju rattaga sõita armastavad.
“On kujunenud samad mehed, kes ratastel on, aga muidu peaks iga mees sellega hakkama saama,” jutustab Priit Tuuna, politseinik jalgrattal.
Ratturid teevad kõike, mis liiklusjärelevalvega seotud, kuid põhiliselt suurema rahvamassi seas. Rattad liiguvad ka parkides ja teistes autole ebasobivates kohtades. Priit Tuuna sõnul kestab ühe patrulli vahetus 12 tundi, seda aega ei ole eriti palju, peab vastu ilusasti. “See on inimese enda teha, kuidas ta oma jõuvarusid jagab,” ütleb Tuuna.
Kui nüüd keegi mõtleb, et ratturite eest võib vabalt põgeneda või autoga kiirelt ära sõita, siis on see ekslik arvamus, sest rattapatrull ei tegutse kunagi üksi. Kaks ratturit sõidavad paaris ning alati on läheduses autopatrullid või mootorrattad.Erivarustusest on jalgratastele kinnitatud GPS-vastuvõtja. Sireeni asemel kasutavad ratturid vilet, vilkuma saab panna esitule. Raadiosaatja on seljas vestitaskus ning sõrme küljes on lüliti, mis annab politseiniku kohe eetrisse.
Rattapolitseil on eraldi spetsiaalne riietus. Lühikeste pükste kintsu kohal on kärtsuga koht, kuhu saab kinnitada läbipaistva tasku kaardiga.
Tsiklipolitsei sobib ka uhkeks eskordiks
Eesti politsei kõige uuem tsikkel on veidi üle aasta vana – julgestuspolitsei 1100-kuubikune BMW, millega sõidavad kordamööda kaks politseinikku. Muidu on aga igas prefektuuris üks või kaks tsiklit, välja arvatud Ida politseiprefektuuris. Kokku on Eestis 11 politseimootorratast.
“Tsikkel peaks olema linnas esimene, mis sündmuskohale jõuab, eriti tipptunnil, avariide ning ummikute korral,” räägib julgestuspolitsei BMW-ga sõitev Kalmer Tikerpe.
Erinevalt jalgrattast ja autost on tsiklimees vajadusel abiks ka liikluseeskirja rikkuvate tsiklite püüdmisel. “Kaherattalisi tuleb igal aastal liiklusesse juurde, autoga mootorratast ei püüa,” tõdeb Tikerpe.
Tsikleid kasutatakse ka kõikvõimalikel eskortidel, kus nad näevad väga uhked välja, kuid see ei ole peamine põhjus. Oluline on tsikli parem manööverdamisvõime võrreldes autodega. Kui näeb ees takistust, saab kiirelt selleni sõita ning kiirelt ümber keerata ja eskordiga uuesti ühineda.
Erivarustust politseitsiklil ei ole. Mootorratturpolitseinikud on saanud eraldi väljaõppe Soomes, sest Eestis selliste asjadega ei tegelda.
Tsiklipolitsei nõrk koht on Eesti kliima, mis segab rattaid aasta läbi kasutamast. Samuti on tsikliga sõites Tikerpe sõnul eriti hästi tunda meie tänavate olukorda. “Imestan, et nii vähe õnnetusi on,” ütleb ta ja tõdeb, et lisaks kehvadele teedele kujutavad endast ohtu autojuhid, kes tihti ei näe isegi politseitsiklit, rääkimata teistest. “Ettekeeramisi on palju, aga eks neid tuleb ette näha.”
E-politsei – autokontor täis huvitavaid vidinaid
Tavalisest patrullautost erineb patrullide tegevust korraldav välijuhi auto. Mõnikord nimetatakse neid ka e-politseiks. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse juhtivinspektor Vahur Djakov sellele aga väga ei rõhu, sest e-politsei süsteemid olevat nüüd juba enamikul patrullidest.
Näiteks kuuluvad sinna juurde sülearvuti, kus on olemas kõik piirkonna kaardid, mis ühendatud GPS-süsteemiga, et näha, kus patrullid liiguvad. Lisaks saab autost kontrollida inimeste andmeid ning kogu tegevust filmib digikaamera. Samuti on võimalik kätte saadud andmed kohe välja printida.
“See on nii tavaline asi juba, kogu aeg kasutad seda,” märgib Djakov rahulikult. Kaardid on arvutis aga üsna põhjalikud. Nii õnnestus politseinikel Saaremaal peaaegu olematul metsateel üllatada joobes autot juhtinud külameest. “Siin ei käi isegi kohalik konstaabel,” imestanud mees.
Peale kabiinis olevate elektrooniliste vidinate on välijuhi auto kongis olemas kõikvõimalikke asju, mida liikluse korraldamiseks ning juhtumiteks vaja võib minna. Liiklusmärgid, koonused, tööriistad.
Huvitavaim asi on ehk auto tagumisele otsale kinnitatav ekraan, millele saab projektoriga kõikvõimalikku infot kuvada. Näiteks liiklejate informeerimiseks.
