Suveprobleemid võivad sügisesse kaasa tulla
Paljud puud hakkavad õitsema juba varakevadel, tekitades õietolmuallergia all kannatajatel nohu, aevastamist ning silmade sügelust. Kesksuvel õitsevad heinad ja kõrrelised, suve lõpupoole puju ja malts. Õnneks on asjakohased ravimid saadaval ning teadjamad hangivad endale juba enne puhkuseleminekut retseptid tagavaraks.
Puugid, sääsed, muud putukad
Puugihammustusi ning sellega kaasnevaid haigestumisi esineb igal suvel. Puukentsefaliidi vastu saab end vaktsineerida ning seda võimalust ka järjest enam kasutatakse. Suvel käib vastuvõtul ka väikelapsi, kellel sääse või muu pisiputuka hammustus tihti lokaalset allergilist reaktsiooni tekitab. Kui sääsehammustus satub silmalaule, paistetab silm sageli täiesti kinni. Sügelevate putukahammustuste kratsimisel on oht hammustuskoha nahamädaniku tekkele. Abi on siinkohal suukaudsetest allergiaravimitest, väikelapse puhul tuleks tohtriga siiski annuse osas nõu pidada.
Traumad, põletused
Suvel esineb tavalisest enam ka traumasid ning nende spetsiifika oleneb üsna palju ilmast. Möödunud suvel oli soodsate grillipeoilmade tõttu palju põletushaavu, tänavu suvel esineb neid vähem. Sooja ilmaga paljajalu käies sagenevad ka naelte ja pudelikildude jalga astumised ning haavad kipuvad minema põletikuliseks.
Suvepuhkuse saabudes sööstavad koduste remonditööde kallale kontoritöölt pääsenud uljad pereisad, kes pahatihti endale saega kätte lõikavad või haamriga pöidla pihta löövad. Rannikualade tohtrid on vastuvõtul kindlasti kohanud kalapüüdjaid, kes õngekonksu endale või sõbrale pihta viskavad. Siinkohal läheb tohtril tavapäraste instrumentide asemel hoopis rauatange vaja. Suuremates linnades minnakse tõsisema traumaga enamasti traumapunkti, kuid traumade järelravi jääb siiski perearsti hooleks.
Ujuja kõrv
Üheks suvehaiguseks on kindlasti kuulmekäigupõletik, mida võõrkeelses kirjanduses ka “ujuja kõrvaks” nimetatakse. Nimi ise räägib enda eest: haiguse teket soodustab vee sattumine kuulmekäiku, soodustavateks teguriteks on soe ja niiske kliima ning kuulmekäigu vigastused.
Haigus avaldub kõrvavalu ning lukusoleku tundena, sageli tuleb kuulmekäigust ka eritist. Kuulmekäigupõletikke esineb sageli troopikareisidel käinutel ning mõnikord võib ravi olla üsna pikk ja vaevaline. Kuulmekäigupõletiku vältimiseks tuleks hoiduda kõrvas urgitsemisest – kuulmekäik on õrn ning ise kõrva vaigust puhastades on seda kerge vigastada.
Peale kuulmekäigupõletiku esineb sel suvel täiskasvanutel sageli ka muidu väikelaste haiguseks peetavat keskkõrvapõletikku.
Hingamisteede haigused
Tavapärasest sagedamini esineb ka angiini, päriselt vaibunud pole ka kevadtalvel alguse saanud pikaajalise köhaga kulgevate hingamisteede infektsioonide laine.
Kindlasti mõjutab seda vihmane ja päikesevaene suvi – mõte eelseisvale sügisele ja talvele teeb arstid üsna murelikuks.
Kui suveperioodil jääb “patareide laadimine” poolikuks, kannatavad tõenäoliselt nii immuunsüsteem kui ka psüühika.
Õnneks kohtab vastuvõtul vähem firmaomanikest töönarkomaane, kes uhkelt kuulutavad, et nad pole viimase viie aasta jooksul päevagi puhanud. Ka vihmane puhkus on igal juhul parem kui suvi läbi töörügamine.
Südame- ja vererõhuhaigused
Südamehaiguste ja vererõhktõve all kannatavatele vanemaealistele on lämbe ja kuum suvi kindlasti raskem taluda kui praegune.
Kui möödunud suvel pidid tohtrid sageli turgutama peenramaal või pööningut koristades kokkukukkunud vanaprouasid, siis tänavu tundub olukord selles osas rahulikum olevat. Igal juhul tasub kuuma ilmaga õues olles vedelikukaotuse taastamiseks juua ning aeg-ajalt vilus puhata.
Oluline on ka, et suve käigus püsiravimite võtmist katki ei jäetaks. Sügisel on perearst sageli hädas patsientidega, kes kevade saabudes suvilasse tõtates vererõhutabletid koju jätavad ning pärast kartulivõtu lõppemist pilvedesse kerkivate vererõhunäitajatega arstile ilmuvad. Tuleb meeles pidada, et rohtu ei võeta ju mitte arstile meeldimiseks, vaid seepärast, et oma tervist säi-litada. Rohtudest loobumine ei käi seega suvepuhkuse juurde.
