Suvi tekitab jalaprobleeme?
•• Kellel ja miks tekivad sellised sümptomid: jalad on tursunud, valusad, väsinud?
Kõik need sümptomid võivad viidata veenidega seotud haigustele. Esmalt on aga kasulik mõista veenihaiguste põhjusi. Hapnikurikas veri voolab arterite kaudu südamest eemale üksikutesse organitesse. Nn kasutatud veri naaseb südamesse veenide kaudu. Pikim teekond, mille veri peab läbima, on jalgadest tagasi südamesse. Südame tööst üksi jääb sellise „mäest ülesvedamise” jaoks väheseks. Teda abistab nn lihaspump jalgades, mida mõnikord kutsutakse ka „teiseks südameks”, ja veeniklapid. Säärelihased suruvad veenid iga astumisliigutusega kokku. Veri saab liikuda vaid ülespoole, sest veeniklapid toimivad tõepoolest väikeste klappidena, mis võimaldavad verel voolata ainult südame poole ja takistavad vere valgumist jalgadesse tagasi.
Veeniprobleemidel võib olla mitmeid põhjusi: eelkõige pärilikud tegurid (nt veeniseinte sidekoe nõrkus), samuti liiga palju istumist või seismist ning ülekaalulisus. See võib viia keha n-ö äravoolusüsteemi talitlushäireteni, veeniseinad venivad välja ja veeniklapid ei sulgu enam tihedalt. Verd ei transpordita enam korralikult tagasi südamesse, vaid veenides tekib n-ö tagasivool. Ülekoormuse tõttu hakkavad väikseimad veresooned (kapillaarid) lekkima ja kudedesse koguneb tursevedelik (nn ödeem). Tagajärjeks on väsimus ja raskus jalgades, survetunne, hiljem valu.
Peamised riskitegurid on:
Pärilikkus – kui teistel pereliikmetel on olnud veenilaiendeid, on suurem võimalus, et teil on need samuti.
Vanus – veenilaiendid esinevad kõige sagedamini 30–70 aasta vanuses, kusjuures vananedes risk suureneb.
Sugu – naistel on see nähtus sagedasem. Hormonaalsed muutused menstruatsiooni, raseduse ja menopausi ajal võivad põh-justada valu veenide kulgu mööda ja väsimust jalgades. Rasedus ja sünnitus iseenesest põhjustab vaagnaveenide kompressiooni ja seeläbi halvendab vere äravoolu jalgadest.
Ülekaalulisus – ülekaal koormab jalgu täiendavalt.
Töökeskkond – kui istute või seisate pikemat aega. Veri püsib jalgades paigal, kui olete pikka aega samas asendis.
•• Miks jalad tursuvad, muutuvad valusaks, väsinuks ja raskeks sagedamini just suvel?
Kui keskkond või ilm on palav, laienevad nahaveenid, et verd jahutada ja liigset kuumust väliskeskkonda tagasi suunata. Jalaveenid täituvad liigse verega. Kui inimene lisaks sellele ei liigu (sõidab auto, bussi või lennukiga, seisab või istub pikki tunde), ei tööta lihaspump, veenid venivad liiga välja, hakkavad lekkima ja vesi koguneb kudedesse. Seepärast tunneme sooja suvepäeva lõpuks, et jalad on väsinud ja tursunud.
Oluline on teada, et veeni-probleemide ehk venoosse puudulikkuse korral ei pruugi alati nähtavaid veenilaiendeid ollagi. Samal ajal võivad samasuguseid vaevusi tekitada ka lampjalad, liigesehaigused, ülekaalulisus, nii et veenid ei pruugi alati üldse haiged olla.
•• Kas veeniprobleemide vältimiseks saab midagi teha?
Jalgadele tuleb osutada tähelepanu, mida need väärivad. Naised, ärge kandke kõrge kontsaga kingi – teie keha raskus ei koondu kogu tallale, vaid varvastele. Samuti võiks aasta läbi parandada vere ringlust nahas, kasutades iga päev dušši ning võttes vaheldumisi sooja ja jahedat vett. Kui jalad on juba valulikud ja tursunud, kasutage ainult külma vett ja laske seda dušisegistist jalgadele masseeriva survega. Tõstke jalad sagedamini üles, parimate tulemuste saavutamiseks vaagnast kõrgemale, et veri saaks kergemini tagasi voolata. Mida suuremat raskust jalad peavad kandma, seda suurema pinge all need on. Seetõttu püüdke täiendavalt kaalu kaotada. Tehke lühikesi pause mõne veeniharjutuse tegemiseks, tervislik dieet ja piisav hulk vedelikku aitab samuti jalgu vormis hoida. Pikemal reisil, samuti pikaajalist seismist või istumist eeldaval tööl on soovitatav kanda elastseid tugisukki. Istumise ajal liigutage laua alla labajalgu üles-alla!
•• Millal tuleb alustada ravi?
Ravi on vaja , kui ollakse kindel, et vaevuste põhjuseks on nõrgenenud veenid ehk diagnoositud on venoosne puudulikkus.
•• Millised on ravivõimalused?
Kui kasutate korrapäraselt võimalikke kättesaadavaid ennetus- ja ravivõimalusi, ei pruugi ka pärilikud veenihaigused olla ületamatu takistus. Varastes staadiumites on soovitatav kasutada kõiki ennetavaid meetmeid, lisaks veel kompressioonsukki, vasoprotektor-tablette, geele, hilisemates staadiumites võib abi olla operatsioonist.
Kuivõrd paljud patsiendid arvavad ekslikult, et jalgade puhul tuleks kasutada ainult paikset ravi, tuleks rääkida ka tablettidest. Kliinilised (teaduslikud) uuringud kinnitavad okserutiinide (Eestis registreeritud O-(ß-hüdroksüetüül)-rutosiididena) vasoprotektor-toimet. Need reguleerivad nõrgenenud veeniseinte suuremat läbitavust nii, et peenimatest veresoontest lekiks ümbritsevatesse kudedesse vähem vedelikku, ning soodustavad seega ödeemi taandumist ja takistavad uue ödeemi tekkimist. Lisaks soodustavad okserutiinid vereringet ja parandavad ümbritseva koe verevarustust. See leevendab sümptomeid ja aitab vältida seisundi halvenemist.
•• Enamik meist teab, et tablettidel on palju kõrvaltoimeid. Ehk on geele seetõttu ohutum kasutada?
Tavaliselt pärinevad vasoprotektor-tabletid looduslikest allikatest. Näiteks okserutiine saadakse Jaapani pagoodipuu ekstraktist. Need on ohutud, neid on kerge omastada ja võib vajaduse korral kasutada ka alates neljandast raseduskuust. Geelid on efektiivsed väikeste pindmiste haiguskollete paikseks raviks. Kogu jalga haarava vaevuse puhul pole geelidest abi.
•• Mis võib juhtuda, kui vältimist ja ravi ei alustata õigel ajal?
Mõningatel juhtudel võib tekkida komplikatsioone. Pidev vere paigalolek veenides ja veenisisese rõhu tõus võib viia nahaaluste veenilaiendite tekkeni. Nendesse võivad omakorda tekkida vereklombid (trombid) ja areneda põletik (flebiit). Samamoodi või-vad vereklombid tekkida ka jalgade sügavamates veenides (tromboos). See omakorda põh-justab vedeliku pikaajalist kogunemist kudedes, eriti nahas, ja võib viia aastate pärast säärehaavandite tekkeni. Haavandite ravi on väga pikaajaline ja võimaldab raskematel juhtudel ainult aeg-ajalt perioodilist paranemist või leevendust.
