Suviste tüütajate vastu

Suvel muutuvad lisaks inimestele tegusaks ka tüütud tiivulised, puugid ja rästikud. Mida teha, kui nende ja inimese teed juhtuvad ristuma?

Mesilase, herilase või vaablase nõelamise järel tekib tavaliselt turse, punetus, sügelemine ja valu.

ESMAABI: Kui astel on jäänud nahka, eemalda see, aga ära pigista kahjustatud kohta. Pese haav vee ja seebiga puhtaks ning aseta kahjustatud kohale külm kompress.

Tasub proovida ka rahvameditsiini võtteid: tõmba võilill koos juurega maast, murra juur katki ning määri hammustuskohta võilille piimaga. Samuti vähendab valu ja alandab turset sibulaviil või niisutatud suhkrutükk.

1-3 protsendil nõelatasaanutest võib mürgi tagajärjel tekkida eluohtlik allergiline reaktsioon. Mõnikord ei ole tunnused nii ägedalt väljendunud, ent võivad kesta päevi. Sellisel juhul võivad lisanduda palavik, liigesevalud, põletikud.

PÖÖRDU KIIRESTI ARSTI POOLE, KUI nõelati suu või neelu limaskesta; tursub nägu, kael või keel; tekib hingamisraskus, iiveldus, oksendamine, pearinglus või kui kannatanul kaob teadvus.

Puuk armastab haakuda sinna, kus nahk õhuke: kaenlaalused, põlveõndlad, kõrvatagused. Seetõttu kontrolli loodusest tulles neid kohti eriti hoolikalt. Et puuk hakkab paremini silma heledamal pinnal, kanna heledaid riideid. Kuigi puuki on tõenäolisem saada metsas jalutades, võib ta varitseda ohvrit ka koduõue murul.

Puuk levitab puukentsefaliiti ja -borrelioosi. Puukentsefaliidi vastu saab lasta ennast vaktsineerida, aga selle eest tuleb maksta.

Haigestumine sõltub eelkõige sellest, kui palju satub viirust organismi. Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna infektsionisti Rita Pihlaku sõnul võib puukentsefaliidi läbi põdeda ka nii, et ise ei märkagi seda.

ESMAABI: Püüa saada puuk kätte nii ruttu ja nii tervelt kui võimalik. Ära pane puugile peale õli, alkoholi vms. Haara pintsettidega või puugieemaldajaga kohast, kus puugi lõuad kinnituvad nahale, ning eemalda see. Pigista puuki nii vähe kui võimalik, sest pigistades võib haava sattuda veelgi rohkem haigustekitajaid. Puhasta haav piirituselahuse, joodi, briljantrohelisega.

PÖÖRDU ARSTI POOLE, KUI hammustuskohale tekib punetav laik; enesetunne halveneb; tekivad gripi tunnused: pea- ja lihasevalud, palavik, tasakaaluhäired.

Rästik eelistab hoiduda inimesest ohutusse kaugusse. Kui ta aga pole jõudnud pageda ja inimene juhtub talle peale astuma või mingil muul viisil ärritama, võib rästik siiski rünnata. Tavaliselt jalga või kätte.

Haava eritab rästik mürki, mis lagundab punaseid vereliblesid ning põhjustab verevalumeid. Ohtlikumad on hammustused veresoonde, pähe ja rohke verevarustusega piirkonda. Näljase rästiku mürk on tugevam ning kuuma ilmaga võib mürk olla mõjusam.

Maohammustuse järel tuleb vältida kõike, mis kiirendab vereringet. Ei tohi kasutada þgutti, teha sisselõiget hammustuspiirkonda ega imeda haavast mürki, kõrvetada hammustuskohta, anda kannatanule alkohoolseid jooke.

ESMAABI: Helista 112. Aseta kannatanu lamavasse asendisse (salvatud koht südameliinist allapoole), hoia teda soojas ja liikumatuna. Anna juua, et kiirendada mürgi eritumist. Iivelduse, oksendamise ja teadvuse häirete korral ole joogi andmisega siiski ettevaatlik! Eemalda pigistavad riided ja sõrmused, aseta hammustuskohale puhas ja kuiv side, lahasta kahjustatud jäse. Kui kannatanut on vaja transportida, peab teda kandma või laskma tal aeglaselt kõndida.

Õige esma- ja arstiabi korral pole rästikuhammustus eluohtlik, kuid ka hammustuskahtlusega on soovitav helistada 112 või pöörduda arsti poole.

Sääsed, kihulased, parmud põhjustavad hammustades tugevat sügelust ja kuplaid, sestap võiks enne putukarohkesse piirkonda sattumist sisse võtta mõne ravimi, mis leevendab allergilisi nähte. See ei peleta küll putukaid eemale, kuid vähendab oluliselt sügelemist.

Hammustajaid hoiavad eemal salvid, deodorandid jm tõrjevahendid. Ent ülitundlikkusele kalduvad inimesed võivad saada neistki allergia. Seepärast ei maksa tõrjevahendeid määrida nahale liiga paksult ning väikelastele ei soovitata neid üldse. Enne magamaminekut tuleb salv nahalt kindlasti maha pesta.

ESMAABI: Putukahammustusi leevendavad niisutatud suhkrutükk ja sibul. Samuti võib sügelevaid kohti tupsutada lahja äädika, soodalahuse või saialilleteega. Soos viibides on abi sookailu mahlast. Väga tugeva sügelemise puhul aitab arsti määratud rohi.

Poodides ja apteekides on müügil ka sügelusevastaseid kreeme, kuid neid ei tohiks panna katkikratsitud nahale.

Kaie Päike