„Milline kohutav ebaõnn! Kui töötasin piloodina lennufirmas, pandi see kinni, nüüd, kui kirjutan ajakirjale, pannakse see ka kinni. Kas asi on minus?” esitleb ta olukorda läbi endale omase huumoriprisma, kuid annab siiski mõista, et asi on naljast kaugel ja teda valdab leinameeleolu.

„Tänu Cosmopolitani Eesti toimetusele sain oma elu esimese kirjutava ameti. Pealegi veel väljaandes, mida teavad absoluutselt kõik läänemaailma inimesed! Ma võtsin oma igakuist kirjatööd väga tõsiselt ja väärtustasin seda kõrgelt,” meenutab ta. Zezerani sõnul oli naisteajakirjale kirjutamine olnud talle alati üksnes helesinine unelm, kuid siis võttis ta töö saamiseks initsiatiivi enda kätte. „Küsisin viisakalt, kas saaksin enda kolumni. Kui sain peatoimetajalt vastuseks, et jah, saad küll, siis mõtlesin: vau, Eestis tõesti saabki asju imelihtsalt ajada!” räägib ta.