DDOS toimib nii: suur hulk seadmeid püüab suhelda ühe sihtsüsteemiga, näiteks saadab serverile päringuid. Eesmärk on anda rohkem koormust, kui sihtmärk vastu võtta suudab, et ta vähemalt ajutiselt rivist välja langeks.

Seni on DDOS-iks kasutatud peamiselt zombisid ehk tavaarvuteid, mille üle on pahavaraga kontroll saavutatud. Arvutiomanik seda enamasti teada ei saa, nurjatused toimuvad salaja. Ta võib ainult imestada, miks seade või internetiühendus on kahtlaselt aeglaseks muutunud.

Täielikult nutiseadmetele DDOS-ide korraldajad ilmselt lähiajal üle ei lähe, sest neis on kergem märgata, et ressursid on kasutusel, kuigi ise midagi ei tee.

DDOS-rünnak ettevõtte võrguressursile tekitab 52 000 kuni 444 000 dollarit kahju, kinnitab Kaspersky Labi ja B2B Internationali tehtud uuring.