Tähelepanek: jõululauluterror möllab

Kui palju on õigupoolest klassikalisi üldtuntud jõululaule?

Viimasel ajal kaubandus- ja toitlustusasutustes veedetud aja põhjal ütleksin, et neetult vähe ja tüütult palju korraga. Neetult vähe, sest lood kipuvad üllatavalt ruttu korduma. Tüütult palju, sest neist on tehtud ikka mitmeid-mitmeid versioone, üks läägem kui teine.

Nii püütaksegi justkui kartellikokkuleppe korras igal pool mingit abstraktset pühademeeleolu luua, panustades niigi ära leierdatud mõnekümne pala eriti võltsidele või vagadele versioonidele. Ei tea, kuidas on lood keskmise lugejaga, kuid mina isiklikult jätan sellises keskkonnas pooled vajalikud asjad soetamata, rääkimata ebavajalikust hooajatränist, et saaks võimalikult ruttu kaubandusasutusest värske õhu ja linnahelide kätte pakku.

Ja kui ma oleksin diktaator, annaksin kindlasti igal aastal välja käskkirja, et jõulumuusikat tohib avalikus ruumis mängida ainult näiteks black metal’i, free jazz’i, hardcore punk’i, jungle’i ja sludge doom’i versioonis. Ning kui keegi kitšiga vahele jääb, pannakse tema pood jaanuari kolmanda nädalavahetuseni kollektiivsele sundpuhkusele.